kirjandus- ning rahuauhind. Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu. Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. a. rahuauhind). Esialgu oli Nobeli fond 31 miljonit Rootsi krooni. Selle protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse preemiatena isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu. Nobeli auhinna määravad Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (füüsika ja keemia alal), Kuninglik Meditsiiniinstituut (füsioloogia ja meditsiini alal), Rootsi Akadeemia (kirjanduse
Selle saaja otsustab samuti Rootsi Teaduste Akadeemia. Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. a. Rahuauhind). Pilt 4 Nobel'i testament 6 Nobeli preemia fond Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu.
Ur dagens krönika (1890) och Ola Hanssons Materialismen i skönlitteraturen (1892). Hans Larsson formulerade i Intution en helhetssyn för riktningen. 1891 blev året för riktningens genombrott inom riktningen inom svensk litteratur. Det största prosaverket Selma Lagerlöfs Gösta Berlings saga släpptes detta år, även Fröding, Hallström och Levertin fick sina genombrott detta år. Av de övriga nittiotalsförfattarna märks främst Erik Axel Karlfeldt som debuterade först 1895 Nittiotalismen hör samman med en större europeisk strömning av delvis romantisk karaktär, och uppvisar släktskap med den franska symbolismen och reaktionen mot Émile Zolas naturalism, något som är särskilt tydligt hos Oscar Levertin. Nationalmedvetandet och bygderomantiken blev viktiga vilket kan märkas i Frödings och Karlfeldts dikter. Litteraturforskaren Levertin spelade en viktig roll och gjorde sin poetiska debut 1891 med Legender och visor
L.Runeberg ; paljud Sibeliuse parimate laulude autor on Runeberg. Paljude allikate poolt on pandud kokku ,,pingerida", mis näitab summaarselt, palju on Sibeliuse laule kindla poeedi sõnadele kirjutatud : Runeberg (30), Tavaststjerna, Rydberg, Josephson 17 (10), Topelius (7), Fröding, Grippenberg (5),Kalevala (6) ja Kanteletar (4). Lisaks on loonud laule ka järgmiste poeetide sõnadele : Wechsell, Karlfeldt, Schybergon, Leino ja Maesterlinck. Libretodes on Sibelius alati pari kujutamas loodust. Armastuslaulude seadedest on vaid vähesed edukad, erandiks on leitud Till Frigga. Kõige tavalisemad teemad sisaldavad loodust- aastaajad, päev ja öö juubelihümnid, huumor, rõõm armastusest, leinamine, surma ootamine ning palvetamine. 3.3 KLAVERI JA ORKESTRISAADE Üks kõige piiravamaid faktoreid, mis on leitud Sibeliuse laulu
annaabi.ee 
