........................ 31 25. MITMEKIHILISED BETOONIST JA TERASEST SEIN: KASUTATAVAD PANEEL, P ANKURDAMINE JA V ISOLEERIMINE. ................................................................................................................ 33 26. PUITSÕRESTIKSEINTE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED. ................................................. 38 27. PUITPALKSEINAD, PALKIDE SIDUMINE, KASUTATAVAD SEOTISED, AVADE MOODUST....... 42 28. R/B KARKASS-SÜSTEEMID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED ............................................... 45 29. TERASKARKASSID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED ........................................................... 47 30. PUITSÕRESTIKE SÜSTEEMID, ELEMENTIDE SÕLMED-LIITED .............................................. 48 31. VAHELAGEDELE JA LAGEDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON................... 49 32. MONTEERITAVAD RAUDBETOONVAHELAEELEMENDID JA NENDE VALIK. ........................ 49 33
piki- või põiki hoonet, vastavalt talade paiknemisele. Samuti on võimalik kasutada toasuurusi paneele. Ruumide planeering on vabam, kuid sõltub talade asetusest. Välisseinad võtavad vastu koormusi katuselt ja vahelagedelt. Selle skeemi järgi võib ehitada paneel-, suurplokk- ja tellishooneid. · Täieliku karkassiga hoonetes on välis- ja siseseinad vabastatud koormuste kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeerimine on seotud karkassielementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja enda kandmine. Täieliku karkassiga ehitatakse kõrgelamuid ja ühe- või mitmekorruselisi ühiskondlikke ja tööstushooneid. Kõrghoonete ehitamisel kasutatakse monoliitset raudbetoonkarkassi, mis koosneb sammastest ja monoliitsest ristiarmeeritud vahe- ja katuslae plaadist. Vaivundamendiga hoonel on ka esimese korruse põranda kandvaks konstruktsiooniks vaiadele toetuv ristiarmeeritud monoliitne raudbetoonplaat.
8.Konstruktsioonide, materjalide ja seadmete hanked Kõik materjalid ja konstruktsioonid saabuvad ehitusplatsile võimalikult kõrges valmidusastmes vastavalt materjalide saabumise graafikule. Materjalide saabumise graafikut korrigeeritakse ja täpsustatakse ehitusplatsi üldkoosolekul ja ka vajadusel jooksvalt, arvestades ehitustegevuse tegelikku kulgu. Kõikide suuremahuliste valmisdetailide nagu kannvundamentide, karkassielementide (postid, talad), vahelaepaneelide, trepielementide ning välisseina- ja soklipaneelide montaaz toimub ratastelt ning saabuvad platsile vahetult enne nende paigaldamist. Põhimaterjalid, tõsteseadmed, ja transpordi organiseerib peatöövõtja. Alltöövõtja hangib abimaterjalid, kooskõlastades materjali tüübi ja margi peatöövõtjaga, kes omakorda kooskõlastab need tellijaga esitades vajaliku kehtiva dokumentatsiooni (sertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid, kasutusjuhendid
tehnohooldus; 217 - veekogude (basseinid, tiigid, purskkaevud) korrashoid; 218 - eritarindite tehnohooldus; 219 - muude krundil alaliselt või ajutiselt paiknevate elementide tehnohooldus. 220 - Hoone põhitarindite tehnohooldus – on kavandatud ning püstitatud pikaajaliseks eksistentsiks (vähemalt 15 kuni 50 aastat) ning üldjuhul on selliste tarindite ülevaatusintervallid vahemikus 3 kuni 5 aastat: 221 - vundamentide ja aluste tehnohooldus; 222 - karkassielementide (kandvad seinad, laed, trepid) tehnohooldus; 223 - katuste ja katuseräästaste tehnohooldus; 224 - fassaadide ja fassaadielementide tehnohooldus; 225 - akende tehnohooldus; 226 - välisuste tehnohooldus; 227 - korstnate tehnohooldus; 229 –hoone muude põhitarindite tehnohooldus. 230 - Hoonete siseruumides tehtav tarindite tehnohooldus: 231 - seinte pindade tehnohooldus; 232 - põrandakatete tehnohooldus; 233 - vaheseinte tehnohooldus; 234 - lagede tehnohooldus;
annaabi.ee 
