naise läheduse tõttu oli see nüüd ainult kuumem ja rebivam. Nagu tulekübemeid lendas silme ees; ...ja kuis ta silmad nagu kassil põlesid!; veskis oli vait nagu hauas; ... ja siis oled sina kui tõusev, punetav päike. Isikustamine : Siis tõstis ta silmad elumaja ning rehe poole. Need puhkasid päeva väsimusest; suvine öö tukkus nagu hällitased talu kohal, ja seegi magas; kuu tõusis maja tagant ja lõi selle varju üle õuemuru; pikad kased karjatee ääres heitsid varje üle rukkivälja; kõrgel taevas valendas rõõsk udupilv rohkem kui mujal; järv oli peaaegu maha jooksnud; harvad tähed sulasid aga piimjas vinas, mis levis üle kogu taeva. Epiteedid : Lopsakad lepapõõsad; jämedad roostetanud rauad; tolmunud trepiastmed; külm niiskus; põksuv süda; lagunud veski; tähevaene taevas; põlevad huuled; vananev tüdruk; valusad pisarad. 3. Jah, see on õige, sest tihtipeale inimesed ei taha end avada. Kardetakse näidata enda
50...60 cm selleks, et ka talled saaksid väljaõppe. Edasisel karjatamisel võib alumise traadi ära jätta, sest rohi kasvab kiiresti ning maandab elektrikarjuse. Väljaõppinud loomade ja suurte pindade puhul võib karjakoplid piirata vaid ühe liiniga, mis asub 50...60 cm kõrgusel. Lambad on väga kergesti paanikasse sattuvad loomad ja iga väiksemagi ehmatuse korral võivad aiast läbi murda. Selleks, et loomad saaksid ohu korral joosta turvalisse paika, tuleb hoida karjatee kuni laudani alati avatuna. Karjatamisviisid: Karjatamine kogu karjatamisperioodi vältel olemasoleval rohumaal – odav, karjamaa välispiiride tarastus. Kopliviisiline e rotatsiooniline – 3-8 koplit, lambaid karjatatakse neis vastavalt rohu kasvule; ühed koplid on uttedele, teised talledele. Rohu kasutuse efektiivsus suurem, sest teatud koplitest saab teha talvist sööta heina või silo näol. Suuremad kulutused tarastusele (vaja ka koplite sisepiirdeid), väravatele ja joogikohtadele.
-koppel ei tohi olla lai õige laius = lehmade arv x 0,8...1,2 -portsjonkarjatamine portsjon 1-1,5 tunniseks söömiseks (+1-1,5 tundi muu tegevus); tööaeg 2 tundi iga päev -karjatamist alustada kopli kaugemast osast, järjest laudale lähemale; enne lauta minekut anda uus portsjon, laudast tulles samale tagasi -ühele lüpsilehmale arvestatakse 0,5 ha karjamaad -karjatee laius võiks olla 4-6 m, sama laiad ka väravad -lüpsilehma kohta tuleks arvestada 60-110 liitrit vett ööpäevas (sellest -65% joovad laudas lüpsi ajal) -soolakivid võiksid olla kogu aeg kättesaadavad -kevadel sisse harjutatud karjatamissüsteemi võiks kasutada kogu suve Kasutamine -õige hooldamise, kasutamise ja väetamise korral on kultuurkarjamaade saagikus 20-25 t/ha rohtu -keskmine rohu kasutuskoefitsent on 75-80%
..15 cm, 25...30 cm ja 50...60 cm selleks, et ka talled saaksid väljaõppe. Edasisel karjatamisel võib alumise traadi ära jätta, sest rohi kasvab kiiresti ning maandab elektrikarjuse. Väljaõppinud loomade ja suurte pindade puhul võib karjakoplid piirata vaid ühe liiniga, mis asub 50...60 cm kõrgusel. Lambad on väga kergesti paanikasse sattuvad loomad ja iga väiksemagi ehmatuse korral võivad aiast läbi murda. Selleks, et loomad saaksid ohu korral joosta turvalisse paika, tuleb hoida karjatee kuni laudani alati avatuna. Selleks, et nii loomad kui inimesed märkaksid elektrikarjuse liini, kinnitatakse selle külge eredavärvilisi kile- või riideribasid. Eriti hästi on nähtavad neoonsed nailonriide ribad. 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine Väetussüsteem peab tagama rohu maksimaalse saagi kõrval ka väetise kõrge efektiivsuse ja olema majanduslikult tasuv. Kuna lambad vajavad madalat ja tihedat leherikast rohtu ei