niiskena. Sellisel korral tuleb arvestuslapilt saadud rohu kaalust kaste arvel maha arvestada saagist kuni 10% , vihma puhul 20-30%. Niidetud rohi kaalutakse. Kuna arvestatavas koplis on tavaliselt 4 arvestuslappi, siis võetakse nelja arvestuslapi keskmine. Korrutades saadud kaaluandmeid, olenevalt arvestuslapi suurusest, kas 1000 (10 m2 arvestuslappide puhul) või 2000-ga (5m2 arvestuslappide puhul), saadakse rohusaak karjatamise eel hektarilt. Kõigi karjatamisringide eel tehtud arvestuste summa ongi rohusaak kg/ha arvestusaastal. Rohukoguse ümberarvestamiseks kg-dest MJ-desse: Rohusaak kg/ha x 2,00 (1.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha x 2,25 (2.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha x 2.40 (3.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha x 2,50 (4.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha Juhend on koostatud EMVI rohumaade osakonnas. Autorid S. Tamm ja U. Tamm.
loomad ühes koplis. Heintaimede tervise seisukohalt ei tohiks olla see nii pikk, et loomad saaksid süüa esimesel päeval kärbitud rohuädalat. Kevadel kasvab kolme- nelja päevaga söödav ädal. Loomade seisukohalt on see veelgi tähtsam. Esimesel päeval söövad loomad 60-80 kg rohtu päevas. Teisel päeval 40-50 kg, kolmandal päeval veelgi vähem. Karjas võivad olla ka haiged lehmad ja rohumaa muutub nakkusallikaks. Väljaheited reostavad rohu ja loomad võivad nakatuda. Karjatamisringide arv meie kliimas 4-7, sõltuvalt rohukamarast. Kõige sagedamini võib karjatada valge ristiku rohukamarat. Keraheinarohke rohukamar talub 4-5 karjatamisringi. Karjatamise kõrgus peale karjatamist sõltub karjamaa tüübist: aluskõrrelistel 4-5 cm ja pealiskõrrelistel 5-6 cm. Lisasöötmine(kontsentraadid, karesööt?). Loomad söövad 3% kuivainet oma kehakaalust. Karjatamise viisid 1. Süsteemitu e vabakarjatamine 2. Süsteemikindel e ratsionaalne karjatamine
karjatamisel langeb piimatoodang. Esimesel päeval söövad 70-80 kg, teisel päeval 40-50kg rohtu ning Põlde lubjatakse kui pii on alla 6. kolmandal päeval veelgi vähem. Väljaheidetega reostatakse rohija haiged loomad võivad nakatada teisi. Niidetavate rohumaade väetamine: Karjatamisringide arv Lämmastik: Rohusööt Kolmeniiteline kasut. Normaalne on aastas 4-5(6) korda. Kõige sagedamini saab karjatada valge ristiku rohket kamarat (või valge Aas-rebasesaba 130kg ristiku ja aasnurmika segu). Põuasel suvel 1-2 ringi vähem
Esimese ja teise ringi vahel on 15-16 päeva. Teise ja kolmanda vahel 20-25 päeva, suve teiselpoolel 30-35 päeva ja sügisel 40- 45 päeva. Karjatamise kestvuse all mõistetakse aega mille vältel ühe karjatamisringi ajal on loomad ühes koplis. Heintaimede tervise seisukohalt ei tohiks see olla nii pikk, et loomad saaksid süüa esimesel päeval kärbitud rohu hädalat. Lühike karjatamise kestvus on veelgi olulisem, mitme päevasel karjatamisel võib langeda piimatoodang. Karjatamisringide arv on tavaliselt. Karjatamisringide arv sõltub ilmast. Kõrgelt karjatades, söödud saak väike ja tekib vana kulu,mistõttu söödavus järgmisel ringil on väiksem. Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3- 0.5ha. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit. Karjatamise vaheaeg - 30päeva
annaabi.ee 
