peegeldub neis "ülim muusikaline maitse, omapärane komponeerimisviis ja tehniline täius". Veel hiljem leiame ligikaudu samalaadseid märkusi soome, rootsi ja teistegi maade muusikaajakirjades. Kolmekümnendate aastate teisel poolel läksid majanduslikud olud raskemaks ja see segas ka kultuuri. Sel ajal kirjutas Saar peamiselt kergemini lauldavaid koorilaule. Tema loominguline intensiivsus nõrgenes. 1939. aastal valmisid ainult mõned koorilaulud. Ta ehitas Hüpassaares ikka veel karjalauta. Ühele usutlejale kinnitas Saar ka nüüd, et ta ei soovi asuda elama linna, sest ilma lisateenistuseta ei saavat linnas elada. "Mis ma linnas peale hakkan? Korteri üüri teeniksin ju kuidagi tasa, aga millest ma ennast ja peret toidan?" sõnas ta. Saar oli väljakujunenud vaadete ja kindlate veendumustega, kuid tegelikus elus ebapraktiline ja mõnevõrra abitugi. Aastaid ei olnud tal enam vähe, tunda andsid kutsetööst tingitud häired. 14
Kõrgemalt poolt tulnud nõuete Moonakamentaliteet ei kadunud hail kohaselt Bronštein). ehitati nüüd Ettepaneku tava kauba suuri kunagi päriselt hinnad ikkagi tehnikat ära, majandi riiklikult ellurakendamiseks karjalauta, mida vajati sageli NSV määratud, s.t. moonutatud. Liidu kasutati varjamatult oma õueaiamaa- nimetati Ministrite võõrapäraselt Nõukogu heakskiitu, farmideks, mis del,Eesti kuulsaimaks ja liigitati, näpati kolhoosiks
Sihtpunkt oli Serlatski rajoon Juzno- Podolsk´i küla. Me olime väsinud, nälginud, kurnatud. Toiduvarud said ruttu otsa. Elama pandi muldonni, kolm peret kokku. Onn oli mätastest, põrand oli lehmasõnnikust, kus muld oli all. Seal oli ka ahi, millega sai kütta. Seal oli ka lattidest tehtud voodeid, kuid tavaliselt magati ahju peal. Onnis oli nii kaua soe, kui ahi küdes. Selles onnis oli kaks ruumi: esik ja tuba. Minu ema läks karjalauta tööle. Normitöö oli, päevas saadi 200gr leiba ja 19 kopikat ja sellest tuli veel üüri ka maksta. Söök oli seal kehv. Küll anti lurri, lõssi, jõusööta ja jahvatatud maisi. Vahepeal käisime nisuvargil põllul. Nisu keetsime ära ja sõime. Seal oli - 54 C pakast ja lund rinnuni. Sellise külmaga lasid isegi 15- 16 aastased poisid alla. Kui keegi haigeks jäi, mindi arsti juurde, aga kui see polnud võimalik, siis elas inimene selle läbi või siis suri
täius". Veel hiljem leiame ligikaudu samalaadseid märkusi soome, rootsi ja teistegi maade muusikaajakirjades. Kolmekümnendate aastate teisel poolel läksid majanduslikud olud raskemaks ja see segas ka kultuuri. Sel ajal kirjutas Saar peamiselt kergemini lauldavaid koorilaule. Tema loominguline intensiivsus nõrgenes. 1939. aastal valmisid ainult mõned koorilaulud. Ta ehitas Hüpassaares ikka veel karjalauta. Ühele usutlejale kinnitas Saar ka nüüd, et ta ei soovi asuda elama linna, sest ilma lisateenistuseta ei saavat linnas elada. "Mis ma linnas peale hakkan? Korteri üüri teeniksin ju kuidagi tasa, aga millest ma ennast ja peret toidan?" sõnas ta. Saar oli väljakujunenud vaadete ja kindlate veendumustega, kuid tegelikus elus ebapraktiline ja mõnevõrra abitugi. Aastaid ei olnud tal enam vähe, tunda andsid kutsetööst tingitud häired. 1937