pidi ta korraliku niitmise asemel vikatiga aina rapsima, nagu peksaks ta ussi mätaste ja küngaste vahel. Suur kraavide kaevamise töö oli samuti peaaegu seisma jäänud. Näide: Kraavide kaevamine oli juba peaaegu seisku jäänud, või kuigi seda tehti, siis jäi mõni vana puhastamata, mis ehk veel tarvilikum oleks olnud kui uue kaevamine. Mees oli ehitanud endale ka uued valged kambrid, mis ühtäkki väikesteks ja pimedateks jäänud olid. Andres oli ehitanud ka uued karjalaudad, mille üle ta uhkust võis tunda, kuid siiski ei toonud need soovitud õnne, mida Mari oli lootnud. Näide : Ainult karjalaudad on veel niisugused, nagu nad ehk tänapäev Vargamäel olema peavad. Aga sellestki pole mingit tulu, sest uute karjalautatega ei tulnud karjapidamisse uut õnne, nagu Mari kindlasti oli lootnud. Positiivsuse suunas oli läinud Vargamäe jõukus, seal oli vilja, heina, loomi, riistu jar aha rohkem kui kunagi varem. Andres pidas isegi sõiduhobust tallis. Näide:
Normanni nikerdustega. Altaripildi maalis 1849 Karl Siegmund Walther. 10 4/11/19 1857. aasta tulekahju · 25. mail (13. mail) 1857. aastal oli kirikus tulekahju. Päev enne seda oli Järvamaa praost koos kahe teise õpetajaga koguduses külas ning peeti jumalateenistust. 25. mai keskpäeval pääses kirikumõisa karjaaias tuli lahti. Tuulealused hooned (karjalaudad, tall, tõllahoone ja ait) põlesid maha. Tuul kandis tule kiriku katusele. Katus ja tornikiiver põlesid ära. Tuli rikkus ka kirikukellad. Ka kirikukõrts põles maha. Altar, kantsel ja orel jäid võlvide all alles, nii et jumalateenistusi sai hädapärast pidada. 11 4/11/19 Pärast tulekahju · Gustav Heinrich Beermanni juhtimisel ehitati 1858 uus tornikiiver ja katus. Tornikiiver on
esialgsel kujul säilinud talupojakõrts terves Eestis.Kõrtsihoone meenutab tüüpilist talutaret. Mahtra sõja ajal oli just kõrts just see koht, kuhu tuldi nõu ja abi saama. Kõrtshoone on Mahtra Talurahvamuuseumi filiaal ja seal korraldatakse tihti rahvakalendri tähtpäevi ja nt leiva küpsetamise päevi jms. LÕUNA-EESTI TURISMIREGIOON Tartu maakond 1. Luunja Hobuse monument, roosiaed, mõisapark ja karjalaudad (18-19saj), Lastelaulupeokivi 2. Emajõe Suursoo Kavastus, jalgsi- ja veematkad, keskus väljapanekutega, loodusõpe 3. Kambja koorilaulu häll, esimesi hariduskeskusi. Kambja kirik, Suure-Kambja mõis. 4. Tõravere(Tartu) Observatoorium stellaarium, külastused astronoomiahuvilistele, teadustöö 5. Elva suvitus, Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas Põlva maakond 1
mis on Pearu järjekordne temp. Sellest sündis tüli. Pearu tuli õhtul Mäele uskusid, et ümberringi valitseb mingisugune jumalik tasakaal. Noored lepitust otsima, talle meeldis Mäe perenaine. muutusid rõõmsamaks, aga vanad aina kurvemaks. Andres ehitas uued XII "Mis aasta edasi, seda hullem Vargamäel," ütles Krõõt Andresele. karjalaudad, aga sellest ei sündinud rõõmu, nagu Mari oli lootnud. Noor Andres hakkas uusi hooneid ehitama. Ehitas terve kevade ja suve. Jussi ja Andres saab töömeheks, kui ta on alles 14-aastane. Andres ei võta Mari vahel tekib suhe. ühtegi sulast, ega tüdrukut. Mari valetab Andresele tihti, sest tütred XIII Krõõt saab teise tütre. Eesperes saab Jussi ja Mari suhe tahavad väljas käia
Leidub linnas või suuremates asulates, ehk inimeste ümbruses, sest eriti talvel neil pole mujalt toitu saada kui inimestelt. Kodutuvid tegutsevad valgel ajal, väljaarvatud vihmastel päevadel, siis nad rohkem poevad vihma eest peitu. Toitub asulas või selle läheduses põldudel ning aedades. Toit on peaaegu eranditult taimne. Teadaolevalt pesitseb meil vaid tehisvormides. Maapiirkondades võib olla arvukas põllumajandusettevõtete läheduses, eriti sobilikud kohad on karjalaudad ning teraviljakuivatid ja –veskid. (Linnumääraja, 2015) Pilt 5. Kodutuvi (Columba livia) 2.4.1.2. Kaelustuvi (Columba palumbus) Enda läbiviidud vaatlustel tuginedes võib järeldada, et kaelustuvi on suurem kui kodutuvi, kuid pikema sabaga ja väiksema peaga. Kaela juures on pisut roosakas ja peal on suur valge laik. Kaelustuvi sulestik on tuhmunud sinakashall. Nokk on pikk ja natuke paks, roosat värvi. Jalad on samuti roosakad. (Vaata pilt 6)
annaabi.ee 
