levikut naeris), teraviljatoidud, liha (eriti põhjapõdra, põdra ja metslinnuliha), kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Maitsestamisel on põhiliselt kasutatud soola, kuna varasematel aegadel olid teised maitseained raskesti kättesaadavad või kasutatavad ainult suvekuudel. Veel on levinud tilli, aedpeterselli ja sibulapealsete ning köömnete kasutamine. Eelmistest harvem tarvitatakse küüslauku ja sinepit. Karjala pirukas ehk karjalanpiirakka (riisi või kartulipirukas) on traditsiooniline Soome roog . Kalakukko kujutab endas taignas küpsetatud kala ja seapekki. .
Soome karge põhjamaine ilu on inspireerinud paljusid kunstnikke, sh heliloojat Jan Sibeliust ja arhitekt Alvar Aaltot. Soomest on pärit ka mitmed kuulsad sportlased, sealhulgas vormel 1 piloodid Mika Häkkinen ja Kimi Räikkönen. Soome köök on saanud mõjutusi Mandri-Euroopast, Venemaalt ja Rootsist. Traditsioonilise toidu juurde kuuluvad kala (eelkõige lõhe ning siia ja rääbise mari), aga ka põdraliha. Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk). Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome pealinn on Helsingi, kus elab 591 892 inimest (31. juuli 2011). Teised suured linnad
tervislikku ja mahetoitu, noorte seas on väga levinud taimetoitlus, õllejoomise kõrval levib ka veinikultuur. Soome toidukultuurist on kindlasti lahutamatu kohvijoomine, seda ergutavat jooki rüübatakse kõigi söögikordade vahel, ja seda vähemalt 5-6 korda päevas. Soome köök on saanud mõjutusi mandrilt, Venemaalt ja Rootsist. Traditsioonilise toidu juurde kuuluvad kala (eelkõige lõhe ning siia ja rääbise mari), aga ka põdraliha. Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk). Soomlane hindab tervislikkust: joob rasvata piima, sööb soolata salatit ja isukalt kala. Soome lauakombed elavad üle murrangulist muutuste aega. Ajaleht Helsingin Sanomat otsis muutuste ilminguid soomlaste viimase 25 aasta igapäevaelust. Muu hulgas selgus, et söömisest ja kokandusest on kujunenud aina suurema hulga inimeste harrastus. Nn magusamaksu kaotamine 1998
Olulisel kohal on teraviljatoidud ja metsamarjad (näiteks mustikad, pohlad, murakad ja astelpaju). Nii joogina kui ka toiduvalmistamisel kasutatakse piima ja muid piimatooteid. 18. sajandil leidis soomlaste toidulauale tee kartul, tõrjudes kõrvale naeri.[11] Maitseainetest on põhiliselt kasutatud soola, levinud on ka till, aedpetersell, sibulapealsed ja köömned. Harva tarvitatakse ka küüslauku ja sinepit. Traditsioonilised Soome road on riisi või kartulitäidisega karjala pirukas (karjalanpiirakka), taignas küpsetatud kala ja seapekk (kalakukko) ja juustupätsike (leipäjuusto) murakamoosiga. Rootsi köök Rootsi köögis ilmnevad piirkondlikud eripärad. Riigi põhjaosas on traditsiooniline põhjapõdra- ja muude jahiulukite liha, mõju on avaldanud saami kultuur; seevastu Lõuna-Rootsi toidulaual on tähtsam roll värsketel juurviljadel. Rootsi on olnud avatud välismõjudele alates Prantsuse köögist 17. ja 18. sajandil kuni viimastel
kannattaa siin: ära tasuda kannu kann kansa rahvas Kansallisarkisto rahvusarhiiv kansallismuseo rahvusmuuseum Kansallisteatteri rahvusteater kanssa koos kappa kapp (mõõduühik) kappale tükk; õppetükk karjalanpaisti karjala pajapraad karjalanpiirakka karjala pirukas karkkia (= karamelli) komm kartta kaart kasi number kaheksa kassi kott kastejuhla ristsed kasvis aedvili kasvisruoka taimetoit katsella vaadata, silmitseda katsoa vaadata katu tänav
annaabi.ee 
