VARAKRISTLIK KUNST umbes 50 600 a Varakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjane, u 300 a. Vanakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjalane, Türgis. Vanakristlik kunst, skulptuur, Türgis. Varakristlik kunst, arhitektuur, Santa Priscilla KATAKOMB Vanakristlik kunst, seinamaaling, Santa Priscilla katakomb Roomas. Varakristlik kunst, seinamaaling, Hea karjane, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, seinamaaling, Ahastav naine, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, arhitektuur, katakomb Calixtus Roomas. Vanakristlik kunst, seinamaaling, Apostel, 3. saj.
01.2011) 1. Eestlane 4094 2. Venelane 6340 3. Armeenlane 20 4. Aserbaidzaan 4 5. Baskiir 3 6. Bulgaarlane 3 7. Eveen 1 8. Gagauus 1 9. Grusiin 3 10. Hispaanlane 1 11. Inglane 1 12. Isur 1 13. Jakuut 1 14. Juut 17 15. Karjalane 12 16. Kasahh 1 17. Komi 2 18. Korealane 6 19. Kreeklane 2 20. Leedulane 41 21. Lätlane 30 3 22. Mari 23. Moldovlane 7 24. Mordvalane 9 25. Mustlane 1 26. Permikomi 1 27. Poolakas 41 28. Rootslane 2 29. Sakslane 28 30. Soomlane 174 31
Ta peab olema keeleliselt korras ega tohi tähendada midagi heade kommete vastast. Ka ei tohi kohanimi olla liiga pikk, nagu nt olid ideoloogilised nimed Eesti Punaste Küttide väljak, Osmussaare Kaitsjate nimeline väljak, NSV Liidu 50. Aastapäeva nimeline väljak. 1 Kohanimedega on tihedasti seotud rahvanimed ehk etnonüümid, mis eesti keeles kirjutatakse väikese algustähega. Nt karjalane, liivlane, isur, komi, prantslane, sakslane, usbekk. Etnonüümide hulka kuuluvad ka väiksema paikkonna elanike nimed, nagu hiidlane, virulane, tartlane, pärnakas, mulk . Veel on oma loomu poolest kohanimedele lähedased kosmonüümid, s.o mujal maailmaruumis asuvate objektide nimed . 1 P.Päll, “Eesti murded ja kohanimed” Tallinn, 2002 Nt Linnutee, Kaksikud, Suur Peni, Vähk, Jupiter, Kuu. Tähtede ja planeetide pinnal asuvatel
murdel rajanev kirjakeel ei näi sobivat lüüdilaste koolikeeleks. Kuna lüüdimurdelised õppematerjalid puuduvad, leidub vaid mõni harv lüüdi küla, kus hakkajad õpetajad tahavad ja suudavad lastele õpetada kodumurret. (Uibopuu, 1984) Karjala keele süstemaatilist uurimist alustati suhteliselt hilja, umbes 100-aastat tagasi, kui Soome teadlased Arvid Genetz ja Heikki Ojansuu hakkasid karjala keelematerjali koguma. Hiljem on seda tööd tõhusalt jätkanud J. Kujola (päritolult karjalane), A.Turunen, P.Virtaranta. Praegu on Soomes teoksil paljuköiteline karjala keele sõnaraamat. NL-s on tähtsaks karjala keele uurimiskeskuseks 1930. aastaist peale olnud Petroskoi. Seal on 1990. aastal ilmunud aunusekarjala sõnaraamat, tegemisel on tverikarjala sõnaraamat. (Uibopuu, 1984) 8 4. Arvukus Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva, kelle rahvaarv väheneb tohutu kiirusega: 2010
Põhiliseks kirikutüübiks oli basiilika- Basiilika kirik on Rooma päritolu ja oli Lääne-Euroopas levinuim. Esines ka ühelöövilisi kirikuid. Kuulus on eriti suur ja uhke Cluny kirik prantsusmaal Jeesus Kristuse sümboliks on tavaliselt kala või hea ja Notre-Dame-la-Grande kirik. Itaalias on karjalane. silmapaistvad Pisa toomkirik, ristimiskabel ja viltune Esimeste kirikute ehitamisel oli eeskujuks Rooma kellatorn. Samuti on märkimisväärne ka Püha Markuse arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete katedraal Veneetsias. tüüpi basiilika.Varakristlik kirik oli lihtne pikergune Romaani skulptuur esines kirikutes reljeefidena, ta oli hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks ka piltjutustus
veeteede ääres. Nad on säilinud, kuna kaljupinnale on moodustunud klaasjas ränidioksiidi kiht. Selle läbipaistvus on erinev, vahel lausa raskesti nähtav. Paremini näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 1323 Pähkinänmääre rahu jagas Soome kaheks, ida osa jäi slaavi mõju alla ja lääs rootsi mõju alla. Idasoomlased on rikkamad, jutukamad, altimad väljakutsetele. Sakari Topelius (1875) ,,Maamme-kirja", on eelkõige ajaloolane, aga ka muinasjutu vestja. Karjalane- siiras, tore, pruunijuukseline, sinisilmne, sõbralik Hämelane- tõsine, karm, linakarva juuksed, hallid-sinised silmad, ebasõbralik Eelmine kord: ida ja lääne erinevused kuni keskaja kultuurini, seal hulgas muinasusust ja ristiusust. Rajati kloostreid, jutlused algasid emakeeles. Soome ristiusu tulek oli kahtlane, soome kaitse pühak on Püha Henrik, kes kirjutas ,,Helina surma" jne. Püha Henriku legendi oluline osa oli Lalli Poika ei
annaabi.ee 
