11.Rannikud Murrutus on merelainete ja nende poolt kantud kivimilise materjali teostatud abrasioon. Murrutuse läbi tekivad näiteks pangad, murrutuskulpad ja murrutuslava. Skäärrannik on rannikutüüp, kus keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soomele, Rootsile, Norrale, Kanadale ja Karjalale, Laadoga järve rannikule Rahuliku lasumusega settekivimite paljandumisel tekkivad pankrannikud. Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. Piirkondades kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega, on kujunenud lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud. 12.Pindmine ja jooneline erosioon
Valdavalt piirdutakse soola ja suhkruga. Palju valmistatakse ka kõiksugu erineva täidisega pirukaid. Usk 12. sajandil, kui Karjala sattus sõltuvusse Novgorodi feodaalvabariigist, võtsid karjalased omaks vene õigeusu. Kaugematel ääremaadel (näiteks Viena Karjalas) leidub ka vanausulisi. Kristluse-eelseid uskumusi on säilinud võrdlemisi vähe. 20. sajandil hakkas laialdaselt levima ateism, sajandi lõpul ka uususundid. Tänapäev Rahvusvahelise tähtsuse annab Karjalale raudtee, mis Sorokkast (Belomorskist) põhja pool Valge mere ääres on Murmanski ainsaks ühendusteeks Venemaaga. 11 Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Karjalased · http://et.wikipedia.org/wiki/Karjala_keel · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10529 · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10585 · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10583 · http://www.estonica.org/index_est.html · http://www.erm.ee/?node=779
kirjutada. Fennomaanid hoiatasid liigse rootsi-(lääne)meelsuse eest. 19. saj. nad tegelesid soome keele ja kultuuriga. 19. saj. keskpaigani soosis võim nende tegemisi. 17. akateeminen Karjala-Seura, keelevõistlus ülikoolis kui oli selge, et tervet Karjalat ei õnnestu Soomega liita, tekkis vajadus rahulepingu järele. Leping sõlmiti 1920. sellega jäid Soomele tema ajaloolised piirid Karjalas. Nõukogude Venemaale jäänud Karjalale lubati laialdast autonoomiat, kuid pooled mõistsid seda erinevalt. Venelased rikkusid seda kokkulepet. See põhjustas järgnevatel aastakümnetel Soome ja Nõukogude Liidu vahel pingeid. 1921. üritti Ida- Karjalas rahvaülestõusu, millele andsid tuge soomlastest vabatahtlikud. Ülestõus suruti maha, üle 10 000 karjalase põgenes Soome 1922. Tartu rahu järel loodi Akadeemiline Karjala Selts. See oli 1920ndail ja 30ndail üks
kirjutada. Fennomaanid hoiatasid liigse rootsi-(lääne)meelsuse eest. 19. saj. nad tegelesid soome keele ja kultuuriga. 19. saj. keskpaigani soosis võim nende tegemisi. Lönnrot ka fennofiil. 17. akateeminen Karjala-Seura, keelevõislus ülikoolis kui oli selge, et tervet Karjalat ei õnnestu Soomega liita, tekkis vajadus rahulepingu järele. Leping sõlmiti 1920. sellega jäid Soomele tema ajaloolised piirid Karjalas. Nõukogude Venemaale jäänud Karjalale lubati laialdast autonoomiat, kuid pooled mõistsid seda erinevalt. Venelased rikkusid seda kokkulepet. See põhjustas järgnevatel aastakümnetel Soome ja Nõukogude Liidu vahel pingeid. 1921. üritti Ida- Karjalas rahvaülestõusu, millele andsid tuge soomlastest vabatahtlikud. Ülestõus suruti maha, üle 10 000 karjalase põgenes Soome 1922. Tartu rahu järel loodi Akadeemiline Karjala Selts. See oli 1920ndail ja 30ndail üks
doominoefekti paljudes piirkondades. Ahvenamaa sai ulatusliku autonoomia (1920) ja saarestiku neutraliteet kinnitati 10 riigi vahelise lepinguga (1921). Mõju Soome ja Rootsi suhetele: omavahelised suhted olid aastaid jahedad (põhjuseks ja Soome keeleküsimus ja Soome piiririigipoliitika suund (1919-1922) II Ida-Karjala kui Soome (keeleline) irredenta - Tartu rahulepingu lisaresolutsioon (1920), milles Nõukogude Venemaa lubas anda Ida-Karjalale autonoomia ja ebamäärane lubadus ingerisoomlaste kultuuriautonoomiast. Hõimusõjad: Eesti vabadussõda, Ida-Karjalas ja Ingerimaal (1919-1922). Piirkondades vabanemispüüdlused Nõukogude Venemaast ja Soome vabatahtlikud (nt Eestis u 3800). Soome ja N-Liidu suhted olid jäised ja umbusklikud kogu maailmasõdade vahelise perioodil III Slesvigi küsimus Taani ja Saksamaa vahel - Versaille´ rahulepingu alusel toimus Slesvigis
annaabi.ee 
