Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Ve...
Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala Karjala sed livgilaine lõunaosa
Karjalast asub ka Soome aladel, kuid sealne rahvas on juba väga soomestunud. Paraku hääbub meie kõrval iga natukese aja tagant mõni väikerahvas ja kurvad on lood ka Karjalaga. Nad on väike rahvus ning pole suutnud end iseseisva rahvusena väga tõestada. Siin referaadis püüangi anda ülevaate Karjalaste elust, nende omapärasest kultuurist ning saavutustest läbi ajaloo. 3 1. Nimetused ja asuala Karjalaste enesenimetused on karjalaine ja karjalažet. Need rahvanimetused ehk etnonüümid käisid algselt ilmselt vaid tänapäeva Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajandil on seda nimetust kasutama hakanud ka karjalaste teised rühmad. Erinevad hüpoteesid seostavad nende nimetusi karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavate
erinevatel elualadel. Usund Ingerisoomlased on traditsiooniliselt luterlased. Luterlus on olnud nende etnilise identiteedi teljeks. Kristluse-eelse usundi elemente ingerisoomlaste juures eriti säilinud pole. 20. sajandi vältel on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Isurid Nimetused Isurite endanimetus on izora (izoralaine, inkeroine), aga ka karjalaine. Etnonüüm on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora (soome k Inkere) nimest. Võimalik, et see hüdronüüm on seotud vana läänemeresoome naisenimega Inkeri. Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks, Venemaal ja NSV Liidus on aga isurite ja ingerisoomlaste vahel alati vahet tehtud ning peale II maailmasõda levis see vahetegemine kindlamalt ka Eestis. Asuala
annaabi.ee 
