Lapsel puudub nn. mõistuse teooria (theory of mind) arusaamine, et teistel inimestel on teadvus ja oma spetsiifiline arusaamine maailmast. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium (7 11 a). Laps suudab mõista ainult reaalselt eksisteerivaid asju ja seoseid, mitte võimalikke. 4. Formaalsete operatsioonide staadium (11 - ). Loogiline mõtlemine. Kultuur ja mõtlemine Lev Võgotski (1896 1935) Uuringud Kesk-Aasia karjakasvatajatega näitasid, et seal ei suuda ka täiskasvanud inimesed Euroopalikus mõttes loogiliselt mõelda. Sellest võib järeldada, et loogiline mõtlemine on omane vaid lääne kultuuridele, kuna seal on sellist mõtlemist vaja (eelkõige koolis). Traditsionaalses kultuuris pole inimestel vaja abstraktset loogilist mõtlemist. Seega erinevates kultuurides toimub mõtlemine ja selle areng erinevalt. Loodus, kultuur ja inimese areng
Sõdurite elukutse. Tehti esimesed suuremad sõjaretked. Esimesed tehti lõunasse Senu Serti poolt. Vallutas Niiluse teise kärestikuni. Tungiti väljapoole Egiptust Palestiina alale. Keskmise riigi lõpul ehitati välja uus pealinn Hani. Laiendati põllumaid, tehti pikki kaubaretki. Käidi tihedamini kulda toomas. 1700 suri järjekordne dünastia välja ning riik lagunes. Üleminekuperiood 1700-1562 eKr. Õnnetuseks ründasid ohtlikumad vaenlased hüksoslased. Tegemist oli karjakasvatajatega, trumbiks oli ratsavägi. 15-16 vaaraode dünastia oli hüksoslased, valitsesid üle 100 aasta. 17.saj alustasid egiptlased võitlust. 18.dünastia ajal saavutati võit. Tekkis Uus riik. 1652-1085 Valitsejaks sai Ahmos. Idamaade võimsaim riik. Hoidis kogu ümbruskonda enda kontrolli all. Laienes pronksikasutus. Pronksist arstiriistadega tehti pea-aju operatsioone. Hambaid plombeeriti kaasaegsel tasemel. Võeti kasutusele kaasaegsed kangasteljed, veetõstmisseadeldis
Polnud nagu indiviidid nende jaoks. Vladimir Jerofejev „Maailma katus: ekspeditsioon Pamiiri“ 1929, reisifilm/rännufilm, geoloogid tegid seal tööd. Kõige tuntum on siis (ei jõudnud autoreid kirjutada) Grass: A Nation’s Battle for Life (1925), eesmärk oli teha film seiklusest Türgist Iraani. Alguses on tegemist üsna pinnapealse filmiga. Kui jõutakse Iraani, kohtutakse baktiaride karjakasvatajate grupiga. Filmitegijad jäid paariks kuuks ja tegid karjakasvatajatega retke kaasa (nad pidid ületama mingi asja), tõeliselt väärtuslik antropoloogiline film/dokument, kuidas inimesed rändasid. Näidatakse pikalt ja põhjalikult, kuidas inimesed sihikindlalt edasi liiguvad (draamat on kõvasti – loomade hukkumised jms). Ei fokuseerita ühelegi indiviidile, nats on midagi, aga muidu mitte. Inimese võitlus loodusega on peamine (karmid loodustingimused). Oluline ongi spontaansus ja toimuva jälgimine. Mõistlik on minna puhta lehena
maailma täpselt samamoodi nagu tema. Lapsel puudub nn. mõistuse teooria (theory of mind) – arusaamine, et teistel inimestel on teadvus ja oma spetsiifiline arusaamine maailmast. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium (7 – 11 a). Laps suudab mõista ainult reaalselt eksisteerivaid asju ja seoseid, mitte võimalikke. 4. Formaalsete operatsioonide staadium (11 - ). Loogiline mõtlemine. Kultuur ja mõtlemine Lev Võgotski (1896 – 1935) Uuringud Kesk-Aasia karjakasvatajatega näitasid, et seal ei suuda ka täiskasvanud inimesed Euroopalikus mõttes loogiliselt mõelda. Sellest võib järeldada, et loogiline mõtlemine on omane vaid lääne kultuuridele, kuna seal on sellist mõtlemist vaja (eelkõige koolis). Traditsionaalses kultuuris pole inimestel vaja abstraktset loogilist mõtlemist. Seega erinevates kultuurides toimub mõtlemine ja selle areng erinevalt. Loodus, kultuur ja inimese areng
arengus) kui ka fülogeneesis (indiviidi arengus). Lev Võgotski (1896 1935) 1920ndatel tekkis Venemaal kultuurilis-ajalooline psühholoogia ja selle üheks rajajaks ning olulisemaks esindajaks sai Lev Võgotski. 1930ndatel katsed 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 14 traditsioonilisse kultuuri kuuluvate inimestega Kirgiisias, kus korraga toimus kolhooside loomine ja koolihariduse levitamine. Võgotski uuringud Kesk-Aasia karjakasvatajatega näitasid, et seal ei suuda ka täiskasvanud inimesed euroopalikus mõttes loogiliselt mõelda. Sellest võib järeldada, et loogiline mõtlemine on omane vaid lääne kultuuridele, kuna seal on sellist mõtlemist vaja (eelkõige hariduses ja teaduses). Traditsionaalses kultuuris pole inimestel abstraktset loogilist mõtlemist vaja. Seega erinevates kultuurides toimub mõtlemine ja selle areng erinevalt. Internalisatsiooni mõiste s.o. kultuuriline ,,know-how", oskused midagi teha (nt
annaabi.ee 
