hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik
https://et.wikipedia.org/wiki/Rohtlahaukur#/media/File:Kissing_prairie_dogs2.jpg 8. Miks nimetatakse rohtlaid maailma viljaaidaks? Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. 9. Kariloomadest kasvatatakse pealmiseselt lihaveiseid ja lambaid. 10. Aastate jooksul on inimtegevuse tagajärjel looduslike rohtlate osakaal järjest vähenenud. Miks see nii on? Intensiivne asustus: igal pool tegevusalad, karjakasv, põllumajandus vajavad rohkem ala. 11. Nimeta kolm keskkonnaprobleemi, mis on tekkinud rohtlates inimtegevuse tagajärjel. 1) kõrbestumine 2) tolmutormid 3) tugevad vihmahood. 12. Selgita, kuidas tekivad uhtorud. Lisa pilt! Rohtlas langevad suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. Nõlvadest allakihutavad vihmaveenired uuristavad endale kiiresti sügava voolutee. Mõne vihmahoo järel võib saada sellest
Ei elatud pikemalt ühel paigal, otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasv ja Eesti jagunes Hakati rajama 1800-500 eKr pronksesemed: maaviljelus. Küttimine kaheks erilisi Asva odaots ja sirp. ja kalapüük. Kasvatati regiooniks: maapealseid Tööriistad olid lambaid, kitsi, veiseid, rannikupiirkond kalmeehitisi e. tugevamad. Jätkus sigu, hobuseid. ja sisemaa. kivikirstkalmeid.
ulatus Lõuna-Equadorist Tsiili põhjaossa. Selles riigis elas u 15 mln inimest. Pindala u 2,75 mln km2. pealinnas resideeris keiser. Keisri tiitel oli sapa-inca. Temale allus amtnike aparaat. Talle järgnesid nn põlisaristrokraatia, ülikud eesõiguse poolest (st seal oli mitmenaisepidamine moes; determineeritud ülikute kiht; sellest saab lõpuks alguse riigi langus), kollaborandid (käskude andjad, arunõudjad), lihtrahvas (põlluharijad, karjakasv jne), nn orjade kiht (tekkiv, väikesearvuline, siia sattusid mässama hakanud töörahva liikmed). Külakogukond ayllu majandusüksus; maad jagati perioodiliselt ümber; kogu riigis oli hea arvepidamine, selle hõlbustamiseks jagati elanikkond aina väiksematesse üksustesse. Pere 5* pere 10* pere 50 100 500 1000 10000. Alampealikud andsid aru kõrgematele. Kogu riigis toimuv tuli nö fikseerida. Pealekaebamist autasustati ja varjamist karistati surmanuhtlusega.
Teatud Venemaa osades esines kannibalismi. Selle tulemusena suri 4 miljonit inimest. Ukrainas jäid osad piirkonnad inimtühjaks. Näitamaks oma tugevust veeti vilja välja. Maal oli küüditamine ja kulakute likvedeerimine (1929-1933) Siberisse viidi 9 miljonit kulakut. Majanduskriisis süüdistati kulakuid. Pärast 1932 aastat talupoegade vastupnu lõppes. 1937- 93% kolhoosides, 1932- 67,4%. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele väga raske hoobi- vähenes tootmine ja karjakasv. Suure terrori periood NSVL. 1934-algasid massirepressioonid. Itaalia: Lääne-Euroopa esimeseks diktaatoriks sai Mussolini. Pettutakse Versaille süsteemis. Rasked majanduslikud olud. Mussolini lubadused: 1) lubas taastada kõva käe poliitika 2) kutsus võitlema rahvuse eest 3) üksikiisiku elul ei olnud väärtust, rahva heaolu nimel. 1921-olid fasistid parlamendi valimistel edukad. Saksamaa: Sündis 1889. aastal. A-Ungari tolliametniku pojana
ERMi aastaraamat ilmub siiamaani, palju artikleid on Akadeemias. 4.2.3 Peamised uurimisvadkonnad Etnograafiline sõnastik 1925, Eesti rahvariiete ajalugu 1927, Soome sugurahvaste et- nograafia 1929, Die Subkultur Estland 1931–33. 1. Rahvapärased ehitised: Karl Tihase Eesti talurahva arhitektuur 1974 2. Rahvariided 3. Rahvakunst (tekstiil, ornamentika, kudumid) 4. Majandusvormid (põllum, kalastus, jahindus, karjakasv) 5. Rahvapärane käsitöö 6. Veo- ja transpordivahendid 7. Rahvapärane toit ja selle valmistamismeetodid; Aliise Moora: Eesti talurahva vanem toit Gustav Ränk — Vana Eesti Rahvas ja kultuur — Stock 1949 4.2.4 Eesti erinevad kultuurivaldkonnad 1. Lääne-E ja saared — mõjutatud rootslastest, tihedalt seotud kalastamisega, kõige kauem säilisid rahvausundi jäänused. alates 18.saj kristliku liikumise massilisus, vennaste kogudus. 2. Põhja-E
annaabi.ee 
