Karistusviise vanakreeka müütides Vanakreeka müütide abil saame teada, millised olid tol ajal inimeste väärtushinnangud ning mida peeti headeks või halvadeks omadusteks. Nendes jutustustes peitub palju ka tänapäeval aktuaalseid eksitusi enda lähedaste või inimeste vastu, kes on meist kõrgemal. Juba siis teati, et mehed ja naised, kelle teguviis oli taunitav või iseloomus leidus palju negatiivseid jooni, pidid saama oma karistuse. Kõige enam kohtab Vanakreeka müütides karistusi, mis tulenesid sellest, et inimene ei näidanud välja oma austust jumalate vastu või pidas end nende sarnaseks. Kõige parem näide sellest on Tantalose müüt, kus mees arvas, et on Olümpose elanikega võrdne. Ta lubas endale viibimist jumalate alal ning nautis nektarit ja ambroosiat, mis muutsid teda surematuks. Tantalos rääkis välja Zeusi saladusi, oli salakaval ja endakasupüüdlik. Ta käitumine muutus järjest jultunumaks, sest ta ei kartnud enam karistusi...
Heli Hirsik Xb Karistusviise vanakreeka müütides Vanakreeka müütidest võib saada selge ettekujutuse, milline oli tolleaegsete inimeste arusaam maailma ja inimese algupärast ja nende tähendusest. Juba siis teati väga hästi, et inimesed on oma loomult ekslikud, mistõttu vajavad endast targemate õpetust ning isegi korralekutsumist, mida teostasid jumalad. Karistusviisidest jumalatel juba puudus ei olnud ning igaühel neist oli kindel eesmärk.
Me ei arva, et kui filmis halba mänginud osaline sureb piinades, oleks see kuidagi halb. Vastupidi- me tunneme rõõmu kui halb osaline sureb. Me küll kirtsutame nina, kui näeme verd ja purunenud kuid, kui see annab meile ka adrenaliini, mis on tegelikult veidi haiglane. 15.sajandil elanud Henri VIII ajal oli piinamine ja just füüsiline vägivald tavaline ja isegi normaalne osa elust. Seda nähti meelelahutusena ja muid karistusviise ei teatud. Mida aeg edasi, seda rohkem on füüsiline vägivald kolinud filmidesse, muidugi mõndade eranditega, ja asendunud vaimse vägivallaga. Me kõik manipuleerime ning mängime, et saada oma tahtmist, kuid kui manipulatsiooni sihiks saab teistele haiget tegemine, on tegemist vaimse vägivallaga. Tihti võib vaimne vägivald olla veel ohtlikum ja karmim, kui hoop käega. Samuti, mida aeg edasi, seda rohkem kuuleme nn ,,tabuteemadest" nagu perevägivald,
Lõpptulemuseks ongi see, et kõik peavad tegema terve elu tööd ning alles enne mulda heitmist saavad visata oma töökirved käest. Kui inimestel puudub raha siis ei ole võimalik viia prügi selleks ettenähtud kohta ning suurenevad ka teised probleeemid. Seega suureneb ka looduse reostumine. Lisaks sellele toodetakse materjale ja muid esemeid, mida saab toota väga odavalt kuid mis ei ole loodussõbralikud. Ning lõpuks elame me kõik enda prügi otsas. Mõeldakse aina uusi ja uusi karistusviise välja, et kuidas karistada iskut kes on reostanud loodust jne. Tegelikult kurjusega head ei saada. Kõige hullem on see, et kallimad tooted poeletil on just meie enda tooted ja loodussõbralikud tooted. Isegi meie enda Luunja kurk on kordades kallim kui Hispaania. Kuhu me tahame enda probleemidega veel ronida, kui isegi meie enda kodumaa tooted on nii kallid, et neid pole võimalik osta. Siit saab järeldada, et meie enda toode on kvaliteetselt kasvatatud ja toodetud, kuid välismaal mitte
Tolleajane Briti impeerium omas kolooniaid kuhu veeti lausa suurtel hulgal mustanahalisi kes seal kas siis kasvandustes või muudes tööstustes tööd tegid. Samuti nad ka elasid sealsamas. Töötegemisest keeldudes või alustades vastuhakku oli nii mõisnikel kui ka teistel orjapidajatel õigus oma alluvat karistada. Karistusviisideks olid kas nuhtlemine või toidust ilma jätmine. Loomulikult olid sel ajal valitsejad leidlikud ning oli olemas ka teisigi karistusviise. Kuid mida ütleb taaskord inimõigus. On keelatud teist inimest piinata, alandada ja karistada, pidada orjuses ega sunduses. Ka inimõiguste kohta kirjutatud. Esimesed inimõiguste põhiallikad maailmas on pärit juba 1945. aastast. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta (1945), Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Paktid (1966): kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta ; majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta. Täiendavaid allikaid on ka Euroopas ning Eestis
Agnes Tael Xb Karistusviise vanakreeka müütides On palju müüte, mis jutustavad erinevatest jumalate karistusviisidest. Mõnes loos on karistused liiga karmid ja mõnes jälle jääb valesti käitunud jumal või inimene hoopis ilma karistuseta. Kuid see on selge, et antiikkreeklastel olid samad väärtushinnangud, mis tänapäeva inimestel, sest müüte uurides saame teada, mis oli sellel ajal õige, mis vale. Vanakreeka müüdid ja müüdid üldse on loodud selleks, et hoiatada inimesi oma
Eraldati summad rahvaharidusele eristama-vahet tegema, lahus hoidma. Ei oska head halvast eristada. Filosoofi as eristatakse kaht põhisuunda → Filosoofi as on kaks põhisuunda eritlema- analüüsima, osadeks lahutades uurima. Kirjutises on eritletud eesti kohakäänete funktsioone eritama- endast välja eraldama. Puu eritab vaiku. Inimene tarvitab hapnikku ja eritab süsihappegaasi Taimed eritavad hingamisel süsihappegaasi. Kirjutises on eritletud mitmesuguseid erinevaid karistusviise. Haiged eraldati tervetest, et nakkus ei leviks. Inimese kõrv suudab eristada vaid üksikuid toone vaalade laulust. haigestumine- haigeks jääma, haigestus grippi, leetritesse v leetreisse, kukkumise tagajärjel.Haigestunud loomad, haigestumus- haigestunute suhtarv, haigestumisjuhtude arv elanike arvu kohta mingis ajavahemikus. Suur, väike haigestumus. Haigestumus difteeriasse = difteeria+haigestumus on suurenenud.Gripi+haigestumus, kutse+haigestumus Haigestumine tuberkuloosi on sagenenud
Looks kriminaalsetele inimestele ühinguid, kus nendega tegeldakse ja nende probleeme lahendatakse.” 19-30-aastane mees pakkus välja, et eemaldada ühiskonnast kuritegevuse allikad. Majanduslik ebavõrdsus on suurim tekitaja - mõtle erinevate kuritegude peale ja vaata kui paljud viivad lõpuks rahani välja. Meedia võiks reguleerida, mida propageeritakse. Koolireformid, väiksemad klassid, rohkem õpetajaid. Kaotada ühiskonnast raha ja pangad Tuli ka igasuguseid karistusviise, mida väga paljud nimetasid. Kõige rohkem käis läbi idee taastada surmanuhtlus ning seda avalikult. Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmamisega. Seda loomulikult kuritegude puhul, mis on mõistusevastased. Surmanuhtluse juures mainiti ka rangemaid karistusviise ning sunnitööd ja sundravi. Samas on vastuseise, kui karistused avalikustatakse, siis õpitakse nähtut (meedia). Üle 50-aastane meesterahvas pakkus välja idee, et luua rohkelt töökohti. Ta ütles: „ Buumi