peab karistus olema eripreventatiivse mõju tagamiseks õiglane, andes võimaluse ja pannes süüdimõistetu väärtushinnanguid muutma või neid korrigeerima. Üksnes karistuse määramine õiges koguses ja määras tagab eripreventsiooni põhimõtete rakendatavuse. Karistus saab aga olla õiglane üksnes mõlema poole, nii seadusandja kui ka kohtuniku koostöös ja tööjaotuses. Seadusandja poolt antavad karistusliigid ja raamid annavad väga üldise pildi ja ettekujutuse õigest ning õiglasest karistusest, samuti puudub seadusandjal võimalus seadusloome tulemusel ette näha kõikvõimalikke olukordi vastava kuriteo toimepanemisel. Seega jääb õiglase karistuse määramise kohustus üksnes kohtunikule.30 Karistuse määramine ei saa kunagi olla täpne subsumtsiooniprotsess nagu teo paigutamine eri- või üldosa vastava sätte alla. ,,Õiglane karistus on loomingulise sotsiaalse akti tulemus." (E
hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Dispositsioonid liigitakse : otsesed, tunnus on antud täielikult selles õnormis viitavad, ei sisaldu kogu dispositsiooni maht blankettsed, viide kas teisele normatiivaktile või ainult õigusakti liigile. Sanktsioon fikseerib õigusliku mõjutamise vahendi liigi ja määra, kui õigusnormi, st kohustuslikku käitumiseeskirja on rikutud. Sanktsioonid liigitatakse: suhteliselt määratletud, erinevad karistusliigid absoluutselt määratletud, täpselt üks liik või määr alternatiivselt määratletud, liik ja määr on alternatiivsed. 25. Õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses. Õigusnorm on sama reegel dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi võrminõudeid: loogiline struktuur, sümbolid, normikeel. Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse
Sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Liigitus: 1) otsesed, 2) viitavad, sh A) otsesed, B) blanketsed. Ettekirjutuse laadilt võivad dispositsioonid olla: 1) õigustavad, 2) kohustavad, 3) keelavad. S - õigusnormi sanktsioon fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra, kui õigusnormi on rikutud. Liigitus: 1) suhteliselt määratletud - liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid; 2) absoluutselt määratletud - täpselt üks liik või määr. Sanktsiooni eesmärk on mõjutada preventatiivselt hoiatavalt kõiki subjekte tulevikus käituma üksnes õiguspäraselt. Õigusnormid vormistatakse: 1) õigustloovad aktid e normatiivaktid e üldaktid, 2) õigustrakendavad e üksikaktid. Õiguse teooriate paljusus Tuleneb lõppastames sellest, kuivõrd õigus ja õiglus on teineteisega seotud, samuti
normatiivaktile, milles see viidatav säte sisaldub või b) isegi ainult õigusakti liigile, milles seonduvad õigusnormid võivad esineda. Ettekirjutuse laadilt võivad dispositsioonid olla: õigustavad, kohustavad, keelavad. Sanktsioonid näevad ette mõjutus vahendeid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Sanktsioonid liigitatakse: 1) Suhteliselt määratletud: liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid (vabadusekaotus või rahatrahv) või on ühe karistusliigi ülem- või alammäärad. (vabadusekaotusega 5-12 aastani); 2) Absoluutselt määratletud, st täpselt üks liik ja määr (nt rahatrahv 20 päevapalka, vabadusekaotus üks aasta); Karistamist nim justiitsrepressiooniks, sh vastavalt õigusharule saame sellest mõistetuletised, nt kriminaalrepressioon. Sanktsioon on konkreetne karistusliik.
annaabi.ee 
