keeldude ja karistuseta peab ta hakkama tunnetama piire ning saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja millist käitumist temalt oodatakse. Vabakasvatus annab lapsele vabaduse ise maailma avastada. Laps peab ise toime tulema ning läbi oma kogemuste teadmisi saades areneb ta tunnetuslikult. Tal ei ole põhjust jonnida, et oma tahtmist saada, sest tal on alati võimalus oma tahet väljendada. Samuti puudub tal ebaõnnestunud tegude varjamiseks ja valetamiseks, sest tal ei ole karistusehirmu. Ta tunneb, et teda toetatakse ja temaga arvestatakse ning tunnetab seeläbi selgemini oma sisemist "mina", mis omakorda aitab kaasa lapse loomulikule vajadusele kuuletuda ja kuulata oma vanemaid. Seda vabakasvatust ei juurutata praegu mitte välja vaid sisse. Vanemad jätavad töö kõrval oma lapsi unarusse, ei õpeta neile, mis on lubatud ja mis mitte, ja maksavad teenitud raha eest oma laste lollused kinni. Aga mida laps oma lollusest õppis
Ükski ääretus pole hea, sest liigne vabadus, võib kaasa tuua häbematust ja ninakust ning mässu autoriteetide vastu. a. Autonoomsus b. Häbi, kahtlustunne 3. 3-6a : lapse peamiseks sooviks on alustada oma toiminguid iseseisvalt. Algatusvõime on eduka praktika resultaat, kui laps saab piisavalt proovida erinevaid võimalusi läbi mängude. Kui aga lapsed jäävad pratikast ilma ülemäärase kontrolli või karistusehirmu tõttu, tekib neil süütunne. a. Algatusvõime b. Süütunne 4. 6-12a- kopentensuse areng: suhtlemine, õppimine, lihaste areng. Kui last täiskasvanute poolt ei julgustata ja tehakse alavääristavaid märkusi, võib tekkida ebaadekvaatsuse tunne. Parimal juhul väljendub see selles, et lihtsalt loobutakse; halvemal juhul võib see väljenduda aggressiivsusega. Vabamänguline tegevus asendatakse reeglitele allutatud toimingutele
Seadus on mõistuslik valitsemine ning seaduste eesmärgiks on juhtida seadustele alluvad inimesed võiksid pürgida neile omase vooruse juurde ja teha neid inimesi headeks. Alama vooruseks seejuures on olla hästi alluv selle suhtes, mis teda reguleerib. Seadusandjad teevad inimesi seaduste läbi headeks, sest nii harjuvad inimesed käituma vooruslikult. Vooruslik inimene alistub seadustele, aga seadustele kuuletutakse ka karistusehirmu pärast. Inimene ei saa olla hea, kui ta ei sobitu üldisesse hüvesse, heasse. Üldine hea eeldab vooruslikke kodanikke. Valitseja voorus on ülem hea inimese omast. Neli õigust. Inimühiskonna valitsemine toimub vastavalt samadele põhimõtetele, mis toimivad kogu universumis. Nii looduses kui ühiskonnas valitsevad põhjused ja eesmärgid. Neli seadust on 4 mõistuse erinevat vormi, mis ilmutavad end neljal kosmilise reaalsuse tasandil, kuid jäävad üheks mõistuseks
Seadus on mõistuslik valitsemine ning seaduste eesmärgiks on juhtida seadustele alluvad inimesed võiksid pürgida neile omase vooruse juurde ja teha neid inimesi headeks. Alama vooruseks seejuures on olla hästi alluv selle suhtes, mis teda reguleerib. Seadusandjad teevad inimesi seaduste läbi headeks, sest nii harjuvad inimesed käituma vooruslikult. Vooruslik inimene alistub seadustele, aga seadustele kuuletutakse ka karistusehirmu pärast. Inimene ei saa olla hea, kui ta ei sobitu üldisesse hüvesse, heasse. Üldine hea eeldab vooruslikke kodanikke. Valitseja voorus on ülem hea inimese omast. Neli seadust. Inimühiskonna valitsemine toimub vastavalt samadele põhimõtetele, mis toimivad kogu universumis. Nii looduses kui ühiskonnas valitsevad põhjused ja eesmärgid. Neli seadust on 4 mõistuse erinevat vormi, mis ilmutavad end neljal kosmilise reaalsuse tasandil, kuid jäävad üheks mõistuseks
annaabi.ee 
