kogupikkusega 115 km ja 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Jõgede vahele jäävad inimtegevusest peaaegu puutumata sood. Alam-Pedja looduskaitsealast katavad sood umbes 80%, ülejäänud viiendik jääb mineraalmaadele. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (32%), madalsoode all on 28%, siirdesoode all 13%, lammisoode all 8%. Järvetasandikud hõlmavad 13% ja jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. lammialad ja märjad metsad. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kaitseala haldab LKÜ Kotkas. Kaitseala piirid kulgevad valdavalt mööda järgnevaid jõgesid: põhjapiiriks on Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed, Idas laevajõgi , lõunas Emajõe luha lõunaserv ning läänes Pede ja Põltsamaa jõgi. Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Alam-Pedja Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Pool piirkonnast kuulus kuni 1991. aastani Nõukogude armeele ning osa sellest kasutati
Verevi pkr 360 18,8 9 Sangla pkr 361 36,2 10 Kavilda jõgi 362 73 26 Teimla pkr 364 8,6 6 Elva jõgi 365 456 72 Karisto oja 389 3,4 6 Ilmatsalu jõgi 390 116 23 Laeva jõgi 396 283 48 Koolioja 406 18,7 7 Kossarti oja 407 35 10 Amme jõgi 409 501 59
maaturism.ee/index.php?pg=object&id=95 Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Kaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Idast piirab looduskaitseala laeva jõgi, lõunast Emajõe luha lõunaserv, läänest Pedja ja Põltsamaa jõgi. Põhjast piirneb Kamari - Umbusi kultuurmaastikuga. Üldse on kaitsealal 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km, 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa Maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Lehtse, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, hõlmates kokku 20 390 ha ehk ligi 204 ruutkilomeetrit. Ulatus põhjapiirilt Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunapiirini Tallinna- Tartu maantee lähistele on ligikaudu 36 km, ulatus läänepoolseimast punktist Põhjaku raba
Flexible Leadership: Creating Values by Multiple Challenges and Choices. San Francisco: Jossey-Bass 2004. 10 C. Williams. Management. First edition. Cincinnati, Ohio: South-Western College Publishing 2000. 11 P. Kotter. What Leaders Really Do. Harvard Business Review on Leadership. Boston, Mass: Harvard Business School Press 1998, lk 85–86. 12 R. Blake, J. Mouton (viide 3). 13 D. McGregor (viide 4). 14 F. W. Taylor. Tieteellisen liikkeenhoidon periaatteet. Hämeenlinna: Karisto 1914. JURIDICA VI/2011 469 Juhtimine Eesti notaribüroodes Kristina Piilik Juhid, kes pooldavad teooriat X, lähtuvad järgmistest arvamustest: – töötajaid tuleb pidevalt juhendada, sundida, kontrollida;
Flexible Leadership: Creating Values by Multiple Challenges and Choices. San Francisco: Jossey-Bass 2004. 10 C. Williams. Management. First edition. Cincinnati, Ohio: South-Western College Publishing 2000. 11 P. Kotter. What Leaders Really Do. Harvard Business Review on Leadership. Boston, Mass: Harvard Business School Press 1998, lk 85–86. 12 R. Blake, J. Mouton (viide 3). 13 D. McGregor (viide 4). 14 F. W. Taylor. Tieteellisen liikkeenhoidon periaatteet. Hämeenlinna: Karisto 1914. JURIDICA VI/2011 469 Juhtimine Eesti notaribüroodes Kristina Piilik Juhid, kes pooldavad teooriat X, lähtuvad järgmistest arvamustest: – töötajaid tuleb pidevalt juhendada, sundida, kontrollida;
Madalsoode all on 106,3 km2 (28%), siirdesoode all 50,4 km2 (13%), lammisoode all 29,5 km2 (8%). Järvetasandikud hõlmavad 48,2 km2 (13%) ja jõetasandikud koos kaldavallidega 21,3 km2 (6%). Kuigi suurem osa Alam-Pedja looduskaitsealast on soode all, annavad siinsetele maastikele kordumatu näo eelkõige jõed, millest oleneb lammisoode, jõetasandike ja kaldavallide areng. Alam-Pedja looduskaitseala piires on neli loodusreservaati: Peterna, Tõllasaare, Võiviku, Karisto. Sellele kaitsealal pole ühtki läbivat autoteed ja 2001 elas seal vaid 14 inimest. Täiesti erilaadne pinnavorm Alam-Pedja looduskaitsealal on suurmõhn Umbusi soo kagupiiril kunagise arvatava muinaslinnuse kohana tuntud Madisemägi. Kuni 10 m kõrguse ja ligikaudu 600 m läbimõõduga kuplilaadse künka kõrgem ja järskude nõlvadega lääneosa küünib 45,8 meetrini üle merepinna. 10) Kuuluvus maakondadesse: Võrtsjärve madalik kuulub Viljandi, Jõgeva, Tartu ja Valga maakonda.
annaabi.ee 
