täieliku kinnipidamiseni, kuid mitte kauem kui kolme kuu jooksul, arvates esimesest kinnipidamisest. Kui kinnipidamisi ei alustatud õigeaegselt, siis loetakse, et töötajat ei ole karistatud ja talle ei saa sama süüteo eest enam distsiplinaarkaristust määrata. Kui aga trahvi kinnipidamine katkes, siis loetakse, et töötajat on distsiplinaarkorras karistatud ja tema palgast ei saa trahvi enam 17 kinni pidada. Distsiplinaarkorras karistatuks loetakse ka töötajat, kelle palgast lõpetas tööandja trahvi kinnipidamise ennetähtaegselt. (6) Rahatrahvi ei saa kinni pidada lõpparvest, samuti surma tõttu saamata jäänud palgast. 29. Piiratud varaline vastutus ja selle 3 alaliiki Rahatrahvi kinnipidamine rasedalt (1) Naisele, kelle kohta tööandjal on dokument, mis tõendab, et töötaja on rase, peab pärast rahatrahvi kinnipidamist jääma vähemalt 70 protsenti temale väljamaksmisele kuuluvast palgast.
Jätkuva haldusõiguse rikkumise korral aga mitte hiljem kui 2 kuu jooksul selle avastamise päevast alates. Ühelgi juhul aga ei või halduskaristust määrata, kui haldusõiguse rikkumise päevast on möödunud aasta või rohkem. Haldusõiguse rikkuja on kohustatud hüvitama haldusõiguse rikkumisega tekitatud kahju. Kui halduskorras karistatud isik 1 aasta jooksul pärast karistuse täideviimise lõppemist ei ole toime pannud uut haldusõiguse rikkumist ei peeta teda halduskorras karistatuks. Haldusõiguse rikkumises tehtud otsuse peale võib isik, kelle suhtes see on tehtud, samuti kannatanu või nende poolt volitatud isikud edasi kaevata 10 päeva jooksul halduskohtunikule. Halduskohtuniku otsuse peale saab apellatsiooni korras kaevata ringkonnakohtusse. Kriminaalõigus Kriminaalvastutus Kriminaalvastutusele kuulub ainult see isik, kes on süüliselt toime pannud kriminaalkoodeksis ettenähtud teo.
kuulu otsustamisele haldusõiguserikkumise asja arutamisel. Analoogsed piirangud on omased loakorrale ning neid sisaldavad ka teised seadused - relvaseadus jne. Teatud tegevuse keelu rajamisel isiku eelnevale õigusevastasele käitumisele tuleb aga arvestada, et sellise õigusevastase käitumise juriidiline tähendus kaob seaduses määratud tähtaja möödudes. Isikule litsentsi andmisest saab keelduda tema eelneva õigusevastase 110 käitumise motiivil vaid siis, kui isikut loetakse karistatuks. Füüsilise isiku puhul seadus sätestab, millal isikut ei loeta halduskorras karistatuks või kuriteo korral karistatus kustub. Juriidiliste isikute haldusvastutuse mehhanismis puuduvad normid, millede alusel saaks määrata isiku halduskorras karistatuse tähtaega. Ilmselt on siin enamikel juhtudel võimalik kohaldada õiguse analoogiat ning lugeda ka juriidiline isik halduskorras mittekaristatuks ühe aasta möödumisel karistuse täideviimise lõppemisest. Ülaltoodust
kuulu otsustamisele haldusõiguserikkumise asja arutamisel. Analoogsed piirangud on omased loakorrale ning neid sisaldavad ka teised seadused - relvaseadus jne. Teatud tegevuse keelu rajamisel isiku eelnevale õigusevastasele käitumisele tuleb aga arvestada, et sellise õigusevastase käitumise juriidiline tähendus kaob seaduses määratud tähtaja möödudes. Isikule litsentsi andmisest saab keelduda tema eelneva õigusevastase 110 käitumise motiivil vaid siis, kui isikut loetakse karistatuks. Füüsilise isiku puhul seadus sätestab, millal isikut ei loeta halduskorras karistatuks või kuriteo korral karistatus kustub. Juriidiliste isikute haldusvastutuse mehhanismis puuduvad normid, millede alusel saaks määrata isiku halduskorras karistatuse tähtaega. Ilmselt on siin enamikel juhtudel võimalik kohaldada õiguse analoogiat ning lugeda ka juriidiline isik halduskorras mittekaristatuks ühe aasta möödumisel karistuse täideviimise lõppemisest. Ülaltoodust
kahjustada õigusemõistmise huve, ulatuses, mis on kohtu arvates vältimatult vajalik. Nii nagu ei ole otstarbekas kehtestada ühtset menetlustähtaega kriminaalasjade menetlemiseks, ei ole võimalik määratleda ka seda, milline on mõistlik menetlusaeg. Ka ühes ja samas kriminaalasjas menetletavate süüdistatavate puhul võib see olla erinev. Millised õiguslikud tagajärjed on menetluse lõpetamisel? Kas kahtlustatavat loetakse kriminaalkorras karistatuks, kui tema suhtes lõpetatakse menetlus KrMS § 202 alusel (nn ,,opokas")? Aga kas ne bis in idem kahekordse menetlemise ja karistamise keeld rakendub? Ne bis in idem Õiguse kohaldajad Eestis peavad arvestama järgmiste oluliste õigusallikatega: I. Euroopa inimõiguaste konventsiooni protokolli nr 7 art 4 lg 1: "Mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdiktsiooni alusel teist korda kohut
annaabi.ee 
