Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu erakorralised valimised pärast umbusaldusavaldust ja kutsub kokku erakorralise istungjärgu (põhiseaduse muutmise algatamiseks või ohu korral, mida Riigikogu arutama peaks). Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi (iseseisev otsus ilma ettepanekuta, kuid peab arvestama, et vastav kandidaat suudaks valitsust moodustada). Vabariigi Presidendi pädevuses on armuandmine ja autasude ja teenetemärkide andmine. Vabariigi President saab karistatuid nende palvel vabastada karistuse kandmisest või karistust leevendada (ka amnestia teel Riigikogu poolt). Tuleb juhinduda sealjuures seadusega kehtestatud reeglitest. Eraelu puutumatus Põhiseaduse §26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses
vastu riigieelarvet, kui avaldatakse umbusaldust kõvematele meestel ilmaasjata, siis on õigus presidendil kuulutada välja erakorralised valimised. Peaministrikandidaadi määramine formaalselt võiks Vabariigi President kandidaadi valiku teha täiesti iseseisvalt, kuid tegelikkuses peab ta arvestama Riigikogus kujunenud enamusssuhetega. Vabariigi President peaks nimetama kandidaadi, kes on suuteline valitsust moodustama. Armuandmine Vabariigi President saab karistatuid nende palvel vabastada edasisest karistuse kandmisest, samuti karistust kergendada. Otsus langetakse individuaalselt ja reaktsioonina armuandmispalvele. Riigikaitse kõrgeim juht: riigikaitse kõrgeima juhina annab Vabariigi president kaitseväe juhataja ettepanekul välja käskkirju sõjaväeliste auastmete andmiseks, samuti kaitseväe juhataja asendamiseks. Samuti on tema ülesanne teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu
President saab blokeerida mõne kandidaadi esitamise lõplikult. 9. Põhiseaduse muutmise algatamine. Presidendi poolt selle kasutamine on väheõenäoline, sest on tema reputatsioonile ohtlik. Pole kasulik riskida oma ettepaneku läbikukkumisega. 10. Auastmete, autasude ja teenetemärkide andmine. Presidendil valikuvabadus, kuid erinevatel intstitutsioonidel on ettepanekuõigus. President saab auastet ka ära võtta. 11. Armuandmine. President saab karistatuid nende palvel vabstada karistuse kandmisest v karistust leevendada. Amnestiat saab eestis and ariigikogu. 12. Mitteformaalne tegevus riigisisete küsimustega. Omakõnede, vastuvõttude, deklaratsioonide, tv-esinemistega mõjutab president tugevalt avalikku arvamust. 3.2.2 VABARIIGI PRESIDENDI ÕIGUSLIK SEISUND 3.2.2.1 VABARIIGI PRESIDENDI VALIMINE Presidendi valib kas riigikogu või Riigikogu liikmetest ja KOV esindajatest moodustatud valimiskogu
täiendkoolituse ning tulevikus töötama liiklusreegleid rikkunud juhtide psühholoogilise nõustajatena. Eestis on mootorsõidukijuhte ca 560 000. Liiklusalaste väärtegude hulka loetakse liiklusseaduse, teeseaduse, liikluskindlustusseaduse, ühistranspordiseaduse ja autoveoseaduse rikkumised. Nendest põhiosa, ca 95% väärtegusid on korda saadetud liiklusseaduse alusel. 3 Ühel korral karistatuid 188 224 Korduvrikkumisi 33 942 24 korda 29 343 59 korda 4228 10 ja enam korda 275 Üle 14 korra 96 Kokku 222 166 Tabel 1. Liiklusseaduste alusel toimepandud väärtegude hulk 2008
President saab blokeerida mõne kandidaadi esitamise lõplikult. 9. Põhiseaduse muutmise algatamine. Presidendi poolt selle kasutamine on väheõenäoline, sest on tema reputatsioonile ohtlik. Pole kasulik riskida oma ettepaneku läbikukkumisega. 10. Auastmete, autasude ja teenetemärkide andmine. Presidendil valikuvabadus, kuid erinevatel intstitutsioonidel on ettepanekuõigus. President saab auastet ka ära võtta. 11. Armuandmine. President saab karistatuid nende palvel vabstada karistuse kandmisest v karistust leevendada. Amnestiat saab eestis and ariigikogu. 12. Mitteformaalne tegevus riigisisete küsimustega. Omakõnede, vastuvõttude, deklaratsioonide, tv-esinemistega mõjutab president tugevalt avalikku arvamust. 3.26.2VABARIIGI PRESIDENDI ÕIGUSLIK SEISUND VABARIIGI PRESIDENDI VALIMINE Presidendi valib kas riigikogu või Riigikogu liikmetest ja KOV esindajatest moodustatud valimiskogu. Prageuse presidendi
elaniku kohta aastal 1996) (praegu 11, aga see ikka kõrge). 1993: kolmandik pandi toime Tallinnas, 100 000 inimese kohta oli kõige hullem Ida- Virumaa ja Narva. 2001: veerand pandi toime Tallinnas, 100 000 kohta olid kõige hullemad Narva ja Harjumaa. Sotsiaalne profiil: 1993 mitte-eestlased 51% 2001 mitte-eestlased 63%, mehed 93% Alaealised on u 5-9% (tapmiste toimepanijate vanus on igas riigis kõrgem kui üldiselt kurjategijatel). Väga palju on varem karistatuid (40-50%). Mõjufaktorid: Vägivaldse kuritegevuse tase korreleerub niisuguste ühiskonnaelu faktoritega nagu suhteline vaesus, sotsiaalne ebavõrdsus ja rahulolematus sissetulekutega. Mida arenenum on ühiskond, seda kõrgem on varavastase kuritegevuse tase ja madalam vägivallaga seotud kuritegevus. Need ühiskonnad, kus tapmiste tase on madal, omavad tugevat mitteformaalset sotsiaalset kontrolli ja üldaktsepteeritavat normatiivset süsteemi,
annaabi.ee 
