kõne-tundideks. Ralphi ei kuulatud enam, jutt ei innustanud enam kedagi. Ta nägi allakäiku, kuid ei suutnud olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Tekkisid konfliktid Jackiga ja poistesalk jagunes: osalt meelituste, osalt vägivalla abil kogus Jack enda ümber muretu massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus. Ralph ja Põssa läksid õiguse ja aususega prille tagasi nõudma, aga Jacki jaoks selliseid norme enam ei eksisteerinud. Ähvardused said reaalsuseks ja ohvriks sattus Põssa. Jack näitas, et teda tuleb tõsiselt võtta
Ralphi ei kuulatud enam, jutt ei innustanud enam kedagi. Ta nägi allakäiku, kuid ei suutnud olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Tekkisid konfliktid Jackiga ja poistesalk jagunes: osalt meelituste, osalt vägivalla abil kogus Jack enda ümber muretu massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus. Ralph ja Põssa läksid õiguse ja aususega prille tagasi nõudma, aga Jacki jaoks selliseid norme enam ei eksisteerinud. Ähvardused said reaalsuseks ja ohvriks sattus Põssa. Jack näitas, et teda tuleb tõsiselt võtta
Ralphi ei kuulatud enam, jutt ei innustanud enam kedagi. Ta nägi allakäiku, kuid ei suutnud olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Tekkisid konfliktid Jackiga ja poistesalk jagunes: osalt meelituste, osalt vägivalla abil kogus Jack enda ümber muretu massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus. Ralph ja Põssa läksid õiguse ja aususega prille tagasi nõudma, aga Jacki jaoks selliseid norme enam ei eksisteerinud. Ähvardused said reaalsuseks ja ohvriks sattus Põssa. Jack näitas, et teda tuleb tõsiselt võtta
50% vastanutest vastasid, et probleeme põhjustab õppimine, 41% aga raha ja 9% õpilaste arvates põhjustab probleeme vaba aja veetmine. Erinevust on selgelt näha, noorematel õpilastel põhjustab peres probleeme vaba aja veetmine vanematel õpilastel aga õppimine. 4. Kuidas lahendate peres probleeme ? Probleeme lahendab 84 % vastanutest vanematega rääkides, 16 % aga ootab, et probleem ise laheneks. Joonis 3. Kuidas lahedatakse probleeme vanematega? 5. Milline on põhiline karistamis viis ? 10. ja 12. klasside õpilaste vastused olid väga sarnased. 91 % vastanutest vastas, et neid ei karistatagi, 5 % vastas, et taskuraha ära võtmisega ja 4 % õpilastest vastas, et koduarestiga. 6. Klassi õpilaste vastused olid 10 ja 12 klasside omadest aga erinevad. 6. Klasside õpilasi karistatakse peamiselt 38% arvuti keeluga, 30% võetakse ära taskuraha, 20% võetakse ära telefon, 10% vastanutest ei karitatagi ja 8% õpilastest määratakse koduarest.
Üheks suurimaks probleemiks, miks lapsed kodus vägivalla ohvriteks langevad või hooletusee jäetakse on alkoholi tarvitamine. Peredes, kus alkoholi tarvitatakse pidevalt esineb sagedasti füüsilist karistust. Aga kuna vanemad on lapsele eeskujuks, siis õpivad lapsed seda, et probleeme lahendatakse vägivalla abil. Iga füüsilise karistusega kaob lapse kaastunne teiste suhtes ja seetõttu võib ka ise vägivalda kasutama hakata. Lapsevanem peaks endale selgeks tegema enne füüsilist karistamis, mida täpselt ta üritab sellega saavutada. Väga palju mängib rolli ka see, kuidas praegust täiskasvanut ja lapsevanemat tema enda kodus lapsena koheldi või kuidas probleeme lahendati. Vanemate puhul viivad lahkarvamusteni erinevad vaated, vajadused või olukordade erinev tõlgendus. Vanemate tüli nägemine aga tekitab lapses ärevustunde. Igasugune ebameeldivus tekitab inimeses erinevaid tundeid: pahameelt, viha, kurbust, hirmu. Hirmutundest sõltuvalt on laps tasakaalutu
vähemviljakana, ehk küll siin naljakaid seiku on vahest isegi rohkem kui esimeses. Ülikülluses on muidugi õpilastempusid, omavahelisi võrdlemisi napilt, rohkem aga õpetajate (kaklusstseen Goethe ja Schilleri rinnakujude hävimisega jm.) või Mauruse enda vastu sihituid. Peatähtsus ei lasu ootamatult aga mitte neil (erandlik nähtus koolielu kirjeldavate teoste kohta), vaid Mauruse enese isiku kujutamise koomikal (vihastumis-, karistamis-, lepitamisstseenid). Ent needki ohtrad veidrused, mis koonduvad selle peakuju ümber, pole olulised niivõrd autonoomseid situatsioone tekitavate naljadena kui karaktri narrusi toonitavate abivõtetena. Muidugi saab neid vaadelda ka situatsioonikoomika kannalt ja siis on nad koondatavad Kant-Lipps'i valemi alla, kus nad toonitavad direktori-autoriteedi ja -auväärsuse lakkamatut virildumist naeruväärseks ja tühiseks, mõttetuks ja segaseks tuulamiseks (,,üleva lahendumine tühiseks")
annaabi.ee 
