häältest Ségoléne Royali (25,87%) ees. Nemad kahekesi pääsesid 5.6. mail toimunud teise vooru, kus Sarkozy kogus 53,06% häältest. Presidendina oli tema üks esimesi otsuseid iseenese palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole. 2012. presidendivalimistel pääses Sarkozy teise vooru, kus ta vastaskandidaadiks oli François Hollande. Hollande kogus 52% häältest ja Sarkozy 48%.[2] Ta on kogunud populaarsust tänu tugevale karismale ja kõva käe poliitikale võitluses kuritegevusega. Majanduses on ta uusliberalismi toetaja. Nicolas Sarkozy on hariduselt jurist. Ta oli Neuilly-sur-Seine'i linnapea 1983. aastast. 1988 valiti ta Rahvuskogusse. 19931995 oli ta minister Édouard Balladuri valitsuses. 20022004 oli ta siseminister Jean-Pierre Raffarini valitsuses. Francois Hollande Ta on Sotsialistliku Partei liige. Hollande oli 19972008 Prantsuse Sotsialistliku Partei esimene sekretär. 2008 teatas
liikmed Potsentsiaalselt kõik Vabatahtlik.rajaneb inimesed..rõhk usulisel pöördumisel ja pühendumisel harimisel Organisatsioon Suur bürokraatlik Väikesearvuline karismaatiline grupp Org.juhtimine Toetub hierarhiale Toetub liidri karismale õpetus Sageli dogmaatiline Sageli fundamentalistlik kord lõtv range Suhtumine maailma Jaatav ,kompromissile minev Ükskõikne,võitlev või eitav Sekti mõiste argikeeles on hinnanguline.seetõttu kasutatakse sageli sekti asemel: väikesed usugrupid,äärmuslikud usugrupid vms.relig. sotsioloogilises mõttes pole eestis ühtegi kirikut.sektid tekivad karistmaatilise juhi ümber
liikmed Potentsiaalselt kõik Vabatahtlik, rajaneb inimesed, rõhk usulisel pöördumisel ja harimisel pühendumisel organisatsioon Suur, bürokraatlik Väikesearvuline karismaatiline grupp organisatsiooni juhtimine Toetub hierarhiale Toetub liidri karismale suhtumine maailma Jaatav, kompromissile minev Ükskõikne, võitlev või eitav õpetus Sageli dogmaatiline Sageli fundamentalistlik kord Lõtv Range Table 1: Ernst Troeltsch (Max Weberi järgi) Kirik: väljaspool kirikut pole lunastust. Sekt: kirikus pole lunastust. Sekt argikeeles väga negatiivse tähendusega sõna, seepärast on religioonisotsioloogias
aklamatsiooniga. Kinnitus viibib, sest Gregorius ei suhtu Konstantinoopoli patriarhi piisava auga. Patriarh kannab tiitlit oikumeeniline patriarh – välismaailmaga suhtlemisel justkui kõneisik. Gregorius pole nõus patriarhi oikumeenilisena tunnustama ja ei kasuta mitte primaadinõudlust, vaid ütleb, et on tagasihoidlik Peetruse järgija (peegeldub ka tema nimes – cervus cervorum Dei). Kes tahab olla teiste ülem, peab olema teiste teenija. Gregorius rõhub pastoraalsele karismale, vaimulikule indentiteedile, mille tähtsaimaks tagajärjeks on raamat vaimulike elukorraldusest ehk pastoraalreeglistik. Hingehoiukäsiraamat, mille ta paavstiameti alguses koostab. Kirjeldab, milline peab olema see, kes karjaseameti enda kanda võtab, vaimulike eluviisid, jutlustamine, lõppeb kokkuvõtliku manitsusega alandusele. XI LOENG – 15.10.2020 – KESKAEGNE MUNKLUS LÄÄNES Vaidlus, kust pärineb Õhtumaine munklus. Ei ole pääsu ida mõjust – võrsumise tees.