METS-KARIHIIR SOREX ARANEUS Karihiir kaalub 515 g. Mets-karihiired asustavad metsi, heinamaasid ning põldude- ja teedevahelisi hekialasid. Eluiga 15-23 kuud. Karihiir on kogu ööpäeva aktiivne, tehes mõnekümneminutilisi puhkepause. Mets-karihiirt leidub kõikjal Eestis väljaarvatud hiiumaal! Lihtne segamini ajada Väike-Karihiirega, kes nagu nimigi ütleb, on Mets-Karihiirest väiksem samuti on Mets-karihiire karv heledam. Emane Karihiir sünnitab 5-7 poega. Pojad iseseisvuvad umbes 22 päeva pärast. Vaenlasi on mets-karihiirel päris lugematu hulk, sest sisuliselt kõik kiskjalised imetajad ja röövlinnud võtavad neid tabamise korral saagiks Huvitavaid tähelepanekuid: · Noored isendid on ebaproportsionaalselt suure peaga. · Märgates samast soost liigikaaslast, tõusevad karihiired tagakäppadele ning võivad
hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva. Sigivad nad aprillist septembrini. Selle aja jooksul toovad nad ilmale 2...3 pesakonda. Poegi on tavaliselt 7...9. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Silmad avanevad neil 18 päevaselt. Noored iseseisvuvad kuuvanuselt. Elavad kuni poolteist aastat. Väike-karihiire vaenlasteks on praktiliselt kõik röövlinnud ja -loomad. Karihiired ei ole aga üldiselt eriti hinnatud toit, kuna neil on vänge muskuse hais.
tiinuse pikkus sõltub liigist. pärast sündi imetamisperiood piim tekib piimanäärmeis ja selle saab kätte nisade kaudu. Selts putuktoidulised * karihiired. Välimuselt sarnanevad karihiired hiirtega. Kõige tavalisem ja laiemalt levinud on mets karihiir. Tema väike 7-10 cm pikkune keha on tumepruuni karusnahaga. Kõige sagedamini kohtab metades ja niitudes- vaatamata lühikestele jalgadele jookseb karihiir kiiresti. Suure liikuvuse tõttu vajab loomake palju toitu. Mets karihiire ööpäevane söök on 1,5-2 korda tema kehamassist raskem toidust küllastunud puhkab loom natuke ent niipea kui toit on seeedinud läheb ta uue otsingule. Karihiired tegutsevad ööpäev läbi kõikidel aastaaegadel. Saaki philiselt putukaid otsivad nad maapinnalt, metsavare seast, lume alt ja teistest kohtadest kuhu putuktoidulistel lindudel raske juurde pääseda. Karihiired toovad kasu süües suurel hulgal kahjurputukaid. Neil on hambad ühesuguse ehitusegasaaki aab
sipelga- ja termiidipesade lõhkumiseks. Hambad on toruhambalistel eristumata, torukujulised ja juurteta. S. TORUKOONULISED Kohastunud hüppama, seetõttu tagajalad pikemad. Suurte silmade ja kõrvadega. N. torukoonlane S. KULDMUTID JA TENREKID Kuldmuttide ilmad kaetud nahaga. Tihe läikiv karv. Küünistega tugevad lühikesed esikäpad ja paksu nahaga nina. Kaevavad ja elavad urgudes. N. kuldmutt. Suurem osa tenrekitest näeb välja nagu karihiire ja siili kombinatsioon N. tenrek S. KÜÜNISKABJALISEDVäikesed merisigu meenutavad loomad Aafrikas ja Kesk-Aasias. N. kalju-, mägi-, ronidamaanid. S. LONDILISED Aafrika ja India elevant. Suurimad maismaaloomad, tüse keha, rasked sambataolised jalad. Varbad lühikesed ja lõpevad kapjadega. Lont. N. aafrika elevant, india elevant S. MERIVEISELISEDVee-eluviisiga suured, silinderja kehaga, loibadeks muundunud eesjäsemetaga ja rõhtsa sabauimega loomad. Tagajäsemed puuduvad
pesade lõhkumiseks. Hambad on toruhambalistel eristumata, torukujulised ja juurteta. 16.3.9.2.2.2. Selts: Torukoonulised (Macroscelidea) Kohastunud hüppama, seetõttu tagajalad pikemad. Suurte silmade ja kõrvadega. N. torukoonlane 16.3.9.2.2.3. Selts: Kuldmutid ja tenrekid (Afrosoricida) Kuldmuttide ilmad kaetud nahaga. Tihe läikiv karv. Küünistega tugevad lühikesed esikäpad ja paksu nahaga nina. Kaevavad ja elavad urgudes. N. kuldmutt. Suurem osa tenrekitest näeb välja nagu karihiire ja siili kombinatsioon N. tenrek 16.3.9.2.2.4. Selts: Küüniskabjalised (Hyracoidea) Väikesed merisigu meenutavad loomad Aafrikas ja Kesk-Aasias. N. kalju-, mägi-, ronidamaanid. 16.3.9.2.2.5. Selts: Londilised (Proboscidea) Suurimad maismaaloomad, tüse keha, rasked sambataolised jalad. Varbad lühikesed ja lõpevad kapjadega. Lont. N. aafrika elevant, india elevant 16.3.9.2.2.6. Selts: Meriveiselised (Sirenia)
aastal). Viimastel aastakümnetel puuduvad andmed unilaste kohta. Ajakirjanduses leidub üks teade selle kohta, et on nähtud kunelit. Kuigi Johannes Lepiksaar (1986) oletab, et atlantilises kliimastaadiumis on kunelit Eesti alal olnud, ei ole seda veel tõestada suudetud. Tõendusmaterjal puudub ka pähklinäpi kohta; 40 aastat pole kohatud lagritsat ja vaalalise pringli viimase aja kohtamisjuhtumite kohta on andmed ebaselged. Kääbus- karihiire kohta on vaid ajakirjanduses avaldatud leiuteade. Eestisse on introdutseeritud ondatra (1947) ja kährikkoer (1950), reaklimatiseeritud on kobras (toodi 1957 Jänijõe piirkonda, Kagu-Eestisse tulid koprad Venemaalt, taastumine toimus nelja iseseisva asurkonna kaudu) ja punahirv (mitu korda 19. ja 20. sajandil). Mink ehk ameerika naarits on Eestis levinud iseseisvalt – farmidest
annaabi.ee 
