Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit)
Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala Karjala sed livgilaine lõunaosa livviköit s Lüüdikarjalase d lüüdilaine Võimalik, et etnonüüm lüüdiköit lähtub venekeelsest l´uudikuoit sõnast 'inimesed' Nimetused Asuala
3 1. Nimetused ja asuala Karjalaste enesenimetused on karjalaine ja karjalažet. Need rahvanimetused ehk etnonüümid käisid algselt ilmselt vaid tänapäeva Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajandil on seda nimetust kasutama hakanud ka karjalaste teised rühmad. Erinevad hüpoteesid seostavad nende nimetusi karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavate aunusekarjalaste nimetused endi kohta on livgilaine ja livviköit, oma keelt kutsuvad nad livvin kieli'ks. Lüüdikarjalaste nimetused on aga lüüdilaine, lüüdiköit ja l'uudikuoit ning oma keelt kutsuvad nemad lüüdikiel'eks (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast ljudi 'inimesed'). (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve, Valge mere ja Soome vahel.
Karjalased Nimetused Karjalaste enesenimetus on karjalaine, karjalazet. See etnonüüm käis algselt ilmselt vaid tänapäeva Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajandil on seda nimetust kasutama hakanud ka karjalaste teised rühmad. Etnonüümi etümoloogia on ebaselge. Erinevad hüpoteesid seostavad seda karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit. Võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast ljudi 'inimesed'. Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse
annaabi.ee 
