titelik eputamine kõikjal.Täna nii ilus tants ja kenasti ennast igati näitas.Mehel piinlik sellise hüpatsi pärast, küllap sai sugeda ja kohe teine inimene parketil ja kommetaatoril positiivne arvamus. Tubli Tomi,õppust talle vaja veel korralikult anda, teeb ju häbi kõikjal oma lõdva olekuga, perele ja lapselegi." www.publik.delfi.ee Kõnnirobot- kõndiv robot; naine oli võtta- naine oli saadaval; tummaks lööma- ehmatama; titelik eputamine- lapselikkus; hüpats- hüppaja,kargaja; lõtv olek- kehaliselt pingest vaba ,,Kokkupõrkeoht UFO-ga sulges Hiina lennujaama!" ,,Aga kuna tõestusi otseselt UFOdest ei ole, nagu selliseid tõendeid et kuskilt mingine ufolane leitud oleks, siis tuleks huvi pärast saata sinna teele mingine asi, et see kokkupõrge toimuks ja see UFO laev sealt alla lendaks.. saaks maailm lõpuks selgust on need UFOd ja millised nad siis ka on :P" UFO- tundmatu lendav objekt; mingine- mingisugune; ufolane-ufonaut; http://forte.delfi.ee/
Veetaseme tõus tuleneb sellest, et nõo, milles Peipsi järv asub, lõunaosa vajub ja nõo põhjaosa tõuseb. Just seetõttu on antud maastikurajooni soostumus 42% pindalast, mis teeb sellest suurima soode osakaaluga maastikurajooni Eestis. Peipsi madalikul asub Eesti suurim delta-soostik, milleks on Emajõe-Suursoo. Emajõe suudmealal asuv deltasoostik katab ligikaudu 25000 hektari suurust ala, mille Emajõe lisa- ja harujõed jaotavad omanäolisteks osadeks, millele rahavas on pannud nimed (Kargaja soo, Varnja soo, Suursoo, Pedaspää soo, Jõmmsoo ja Meerapalu raba). Eriilmeliste märgalade rohkus muudab Emajõe- Suursoo paljudele liikidele hinnatud elu- ja pesitsuspaigaks ja just selles seisnebki deltasoostiku tähtsus (Keskkonnainfo, 2013). Metsamaa katab üle poole (55%) maakattest ning seetõttu on selle osatähtsust raske alahinnata. Rajooni suurest soostumisest tulenevalt on sookased, madalad kased ja pajupõõsad laialt levinud.
Vara vald piirneb kuue naabervallaga: põhja pool Alatskivi ja Peipsiääre vald, lõuna pool Võnnu, Mäksa, Luunja ja Tartu vald. Vara valda läbib Tartu-Kallaste maantee. Kaugus Tartust 20 km. (14) Vara vald koos Koosa osavallaga moodustab pindalalt Tartu maakonna suurima valla 333,04 km2. Elanike arv seisuga 01.juuni 2002 on 2113, mis moodustab kogu Tartu maakonna rahvastikust 1,36%. Asustustihedus on 5,88 in/km2. (14) Valla territoorium jaguneb 28 külaks: Alajõe, Kargaja, Kauda, Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku, Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi, Ätte. (14) Et lugejal oleks edaspidi kergem arusaada, siis tuleb siinkohal mainida, et teatud ajaperioodil kutsuti praegust Vara keskust nimega Kaarli. Varamõis aga on praegusest Vara keskusest
3 Vara valla külad olid järgmised: Kikivere, Ätemäe, Matjama, Kuusma, 1 http://www.tourism.ee/ee/company/EELK_Vara_Brigitta_kirik/7548/ 2 http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=90763 3 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 4 Hiiglase, Ingli, Urvila, Sookalduse, Ilgase ja Tammevaldma. 4 Võrreldes sellega on külade arv praegu tunduvalt suurem, neid on tervelt 28: Alajõe, Kargaja, Kauda, Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku, Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi ja Ätte. Aga ka valla territoorium on tunduvalt laienenud, see on Tartu maakonnas suurim, 33304 ha. Elanike arv seisuga 01. juuni 2002 oli 2113, rahvuse järgi enam vahet ei tehta.5 Valla ja ühtlasi kirikupiirkonna keskuseks on Vara küla, millest
annaabi.ee 
