Aine -ja energiavahetus. 4. Mis asjad on organellid? Organellid on rakustruktuurid kindla ehituse ja talitlusega. 5. Nimeta tsütoskeleti 2 põhifunktsiooni! Annab rakule kuju ja võimaldab sellel liikuda 6. Millest koosneb tsütoskelett? Niitjatest valkudest. 7. Millised alaliigid on tsütoplasma võrgustikul (endoplasmaatilisel retiikulumil)? karedapinnaline ja siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustik 8. Millises organellis toimub valkude ainevahetus? karedapinnalises endoplasmaatilises võrgustikus 9. Millises organellis toimub süsivesikute ainevahetus? siledapinnalises endoplasmaatilises võrgustikus 10. Millises organellis toimub lipiidide ainevahetus? siledapinnalises endoplasmaatilises võrgustikus 11. Kus sünteesitakse aminohapetest valkusid? Ribosoomides 12. Mis ülesanded on Golgi kompleksil? Selles toimub lõplik valkude töötlemine 13. Millised organellid lagundavad raku jaoks mitte vajalikke ühendeid? Lüsosoomid 14
Geneetiline kood on vastavus mRNA kolme järjestikuse nukleotiidi ja ühe aminohappe vahel (valgussünteesi võti), näiteks: AUG.UUU… ↓ ↓ Met Phe Geneetiline kood koosneb koodonitest Koodon - kolm järjestikust mRNA nukleotiidi “Koodipäike” - süsteem, mis aitab lahti mõtestada geneetilist koodu (õp. lk. 23) - Valgussüntees toimub ribosoomides (karedapinnalises tsütoplasmavõrgustikus, ER-il - Vaja on: - Ensüüme - Energiat (ATP, UTP jne.) - Kõiki aminohappeid (valgud toidust) - tRNA molekule (ristikulehelaadne sekundaarstruktuur) - Translatsiooni käik (õp. lk. 24) - Kuidas toimub: - Ribosoom ühineb mRNA-ga ja hakkab mööda seda liikuma - Protsessi alustab initsiaatorkoodon - AUG (tähis mustvalgetes koospäikestes - kolmnurk, muidu roheline täpp)
Geneetiline kood on vastavus mRNA kolme järjestikuse nukleotiidi ja ühe aminohappe vahel (valgussünteesi võti), näiteks: AUG.UUU… ↓ ↓ Met Phe Geneetiline kood koosneb koodonitest Koodon - kolm järjestikust mRNA nukleotiidi “Koodipäike” - süsteem, mis aitab lahti mõtestada geneetilist koodu (õp. lk. 23) - Valgussüntees toimub ribosoomides (karedapinnalises tsütoplasmavõrgustikus, ER-il - Vaja on: - Ensüüme - Energiat (ATP, UTP jne.) - Kõiki aminohappeid (valgud toidust) - tRNA molekule (ristikulehelaadne sekundaarstruktuur) - Translatsiooni käik (õp. lk. 24) - Kuidas toimub: - Ribosoom ühineb mRNA-ga ja hakkab mööda seda liikuma - Protsessi alustab initsiaatorkoodon - AUG (tähis mustvalgetes koospäikestes - kolmnurk, muidu roheline täpp)
TAIMED, SEENED, BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded -lüsosoom: rakku sattunud võõrkehade, mittevajalike organellide lagundamine -golgi kompleks: lüsosoomide moodustamine, valkude sorteerimine ja pakkimine -rakutuum: elutegevuse juhtimine -tuumake: ribosoomide süntees -tsütoplasmavõrgustik: siledapinnalises lipiidide ja bioaktiivsete ainete süntees, karedapinnalises valkude süntees -ribosoomid: valkude süntees - rakukest: ainete transport, info vahetus - kloroplast: fotosüntees -mitokonder: raku varustamine energiaga 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. Rakukest koonseb tselluloosist. Ülesnded: Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime.Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele
.1000 Sõltub: kas rakk teeb intensiivselt tööd , nt. Spermid peavad kiiresti tööd tegema, neid palju mitokondreid 6.Mille alusel jaotatakse tsütoplasmavõrgustik kaheks? ER=endoplasmaaliline retiilculum=tsütoplasmavõrgustik; siledapinnalisel pole ribosoome, karedapinnalisele kinnituvad ribosoomid Mis on selle organelli ülesanded? Mööda membraanidest torukesi liiguvad ained- transport; Siledapinnalises toodetakse juurde süsivesikuid ja lipiide; karedapinnalises toodetakse juurde valke 7.Kuidas tunned jooniselt ära Golgi kompleksi? Seal toimub valkude modifitseerimine: valkude ehitus muutub, nendele pannakse külge ,,lipikud", mille järgi neid rakus õigesse kohta transporditakse Milline on selle organelli roll valkude sünteesis? 8.Mis juhtuks rakuga, kui seal poleks lüsosoome? Kirjelda sellist olukorda. ül: ainete lagundamine, lüsosoomid võivad nt vähi rakke lagundama, lagundavad aineid, mida pole vaja või mis on mürgised, väga vajalik 9
mille sees kanaleid ei ole. Spoorina on looduses bakter hävimatu ja soodsate tingimuste taastumisel saab spoorist taas toimiv bakter. Kõrgemat järku rakud- tuumaga rakud Taimerakud, loomarakud ja seenerakud Taimerakk Nende rakkude funktioonid on palju keerulisemad, et nende tarvis vaja minevate geenide hulk on väga suur. Tuhandete geenide hoidmise tarbeks ongi vaja eraldi üksust- tuuma. Tuumast tulevad infomolekulid on kohe sealsamas tuuma küljes olevas karedapinnalises võrgustikus loetavad ja seal vastavad ribosoomid valmistavad neid valke, mida parasjagu vaja. Kest koos vakuoolidega annavad rakkudele piisava siserõhu, mille mõjul tekib ise oma kuju tugevalt hoidev rakk. Tänu sellele mahhanismile on võimalik taimi kasvatada väga suurtesse kõrgustesse ja maapinda mööda sisuliselt piiramatu. Plastiirid on taimede iseloomulikud taimeorganellid ja nende valik on kloroplast, kromoplast, jodoplast, leukoplast, proplastiid. Kloroplastid on
imenduvad terve molekulina esimese 24-36 h jooksul. Piima süntees piimanäärme epiteelis Enamik orgaanilisi piima komponente sünteesitakse alveooli epiteelirakkudes. Prekursoritena kasutatakse glükoosi, AH, rasvhappeid, mis on pärit ekstratsellulaarsest vedelikust. Epiteeli rakkudes on palju mitokondreid. Need toodavad ATP-d, mida kasutatakse * sünteesiks * piimakomponentide prekursorite võtmiseks rakku sisse * piimakomponentide transport epiteelirakust alveooli valendikku. Epiteeliraku karedapinnalises endoplasmaatilises retiikulumis sünteesitakse proteiine, siledapinnalises fosfolipiide ja triglütseriide. Seejärel transporditakse piimaproteiinid vesiikulites ERist Golgi kompleksi, seal pakitakse need sekretoorsetesse vesiikulitesse. Need sisaldavad nüüd ka laktoosi, mida Golgi kompleksis sünteesiti. Osmoosi teel satub vesiikulisse vett ja vesiikul paisub. Vesiikulid vabastatakse alveolooli valendikku eksotsütoosil. Triglütseriidid
viiakse plasmamembraani. Tulemus: Võõra eksogeense antigeeni esitamine, indutseerib antikehade tootmise, meelitab immuunrakke infektsiooni piirkonda. Enamikel juhtudel esitlevad klass I molekulid protsessitud endogeenset antigeeni CD8+ Tc rakkudele ja klass II molekulid protsessitud eksogeenset antigeeni CD4+ Th rakkudele. Endogeenne rada Endogeensed antigeenid degradeeritakse tsütosoolis proteasoomide poolt väiksemateks peptiidideks, pannakse MHC klass I molekulidega kokku karedapinnalises ER-s ja esitletakse membraanil CD8+ Tc rakkudele. Eksogeenne rada Eksogeensed antigeenid võetakse sisse ja degradeeritakse endotsüütilises kompartmendis happeliste, pH-sõltuvate endosomaalsete ja lüsosomaalsete ensüümide poolt ja need kombineeruvad MHC klass II molekulidega CD4+ Th rakkudele esitlemiseks. Professional APCs specialize in presenting antigen to T cells. They are very efficient at internalizing antigens, either by phagocytosis (macrophages