tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid Leppneeme: Praegu teenindavad küla vallasisesed ühistranspordi liinid V2 ja V4, mida haldab AS GoBus. Leppneeme sadam (transport liigub Leppneeme ja Prangli saare vahel). Haabneeme: FK Arena (kardirada), Viimsi SPA ja H2O veepark, erinevad ostukeskused, Fertilitas Haigla, EEKB Koguduste Liidu Evangeeliumi Kristlaste Viimsi Vabakogudus, Viimsi Püha Jaakobi kirik, erinevad spordikeskused Maavarad Mõlemad: Midagi erilist maavarade kohta ei olnud. Leidub ehituskruusa, lubjakivi ja liiva. Põllumajandusettevõtted Leppneeme: Leppneemes on põllumajandusel äärmiselt väike osakaal, kuigi ta üle riiklikus statistikas platseerub kolmandaks
2400-7500a tagasi kukkus meteoriit. Kaali järv on suurim peakraater, lähedal veel 7 väikekraatrit. 5. Pädaste mõis 5* hotell, spaa, restoran Alexander. Nii spaa kui hotell on saanud kõrgeid tunnustusi. Hiiu maakond 1. Ristimägi Risti külas, 1200 rannarootslase mälestuseks, kes 18saj Ukraina küüditati. Legend pulmarongist, kus hukkunud pruutpaari mälestuseks pandi ristid. 2. Käina kiriku varemed,kultuurikeskus, ujula, kardirada. 3. Kõpu tuletorn 1531, maailma vanuselt 3-s tegusev torn, jalamil kohvik ja külastuskeskus. 4. Mälestusmärk ,,Estonial" hukkunud lastele Tahkuna poolsaarel. Pronkskellal on lisatud õrnad detailid - 4 lapsenägu igas põhiilmakaares. 5. Mihkli Talumuuseum - Hiiumaa Muuseumi vabaõhukeskus. Valdavalt 19. sajandist pärit hoonetes saab tutvuda traditsioonilise Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri ning tarbevaraga.
Türi linn ASUKOHT: Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Ta...
Aasta keskmine satemete summa jääb 600-650 mm vahele. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4241/1201/5021/kava.pdf ) 9 4. TURISM Põltsamaa linnas pakutakse toitlustusteenust, aktiivse puhkuse võimalusi ning muid kaasnevaid turismiteenuseid. Linnas asub 6 toitlustusasutust ja 4 majutusasutust. Põhilisteks turismiobjektideks on Põltsamaa loss ja roosiaed. Enim on suveperioodil kohata linnas soomlasi. Linna ääres Kuningamäel asub kardirada, kus on võimalik oma oskusi proovile panna. Põltsamaa roosiaed avati 11. juunil 1998. aastal. Rajamisega alustati juba 1996. aastal. Hetkel kasvab rosaariumis kuskil 5000 roosipõõsast 1000 erinevast sordist. Põltsamaa roosiaed on oma kollektsiooni suuruse poolest Baltikumi suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka. Aiandit haldab Eesti Roos OÜ, kelle missiooniks on tutvustada inimestele rooside võrratut maailma ning pakkuda võimalust sellest osa saada kaunistades oma
tuvastatav. Harku järv, sinna suubuvad ojad ja Tiskre oja 4.2 Müra ja Vibratsioon Praegune müratase iseloomustab Tallinna Keskkonnaameti poolt tellitud Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart. Selle järgi põhiliseks tehisliku müra allikaks on autotransport. Müra tekitavad tööstusettevõtted linnaosas praktiliselt puuduvad. Kultuuri ja spordivallas on potentsiaalsed müraallikad Saku Suurhall, kardirada Paldiski maantee ääres ja Harku järvel korraldatavad veemoto võistlused. Transpordi poolt tekitatud müra on pidev, müratase väheneb öösel ja mõningal määral ka puhkepäevadel. Kultuuri- ja spordiüritustega, 18 samuti lennukite ülelendamisega, kaasnev müra on ajutine ja piiratav öörahuga. Üldiselt võib öelda Harku järvel levib 50 dB-müra päeval 500 meetrilise vööndina.
annaabi.ee 
