Muuseumist Kadrioru kunstimuuseum tutvustab, säilitab ja kogub vanemat väliskunsti peamiselt Lääne- Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti. Muuseum asub Tallinnas Kadriorus, Vene tsaar Peeter I suveresidentsiks ehitatud barokklossis (Weizenbergi 37, 10127 Tallinn). Miks tahad minna ? Kadrioru kunstimuuseumis näidatakse hulgaliselt kuulsate vene kunstnike töid, tehakse kunstilise mänge. Toimuvad erinevad näitused ja etendused erinevates stiilides. Kardioru loss on juba ise üks vaatamisväärsus, mida vaadata ja uurida. Ermitaazi Kunstimuuseum Muuseumist Peterburi linnas Neeva jõe kaldal asuv Ermitaaz on üks maailma suurimaid ja vanimaid muuseume. Kogu Talvepalee Venemaa tsaaride residents ja veel 5 ajaloolist ehitist, mis on Talvepaleega ühte ehitatud moodustavadki muuseumi Ermitaaz. Miks tahad minna ?
Peegligalerii. 6. Inglise pargistiili iseloomustab looduslikkus (puud ja põõsad on saanud vabalt kasvada). Prantsuse park on pargikujunduse stiil, mida muu hulgas iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus. Prantsuse park vastandub inglise pargistiilile. 7. Lagede kaunistamiseks kasutati maalikunstnike teeneid. 8. Narvas, sest toimus tihe kaubandus Venemaaga. 9. Peeter I rajas Peterburi linna, enamus arhitekte olid prantslased. 10. Kardioru loss, ehitati Katariina I-se auks, arhitekt oli Nicola Michetti, ehitati Eestisse, sest spekuleeritakse, et Katariina I võis olla Eesti aladelt pärit. 11. Barokk stiilis on Plamse mõis. 12. Peter Paul Rubens(prantsuse) - Rubens jagas antiiksete meistrite imetlust elava vastu ning püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Töödele on iseloomulik veel diagonaalkompositsioon ja lopsakad naised. 13. Anthonis van Dyck(inglise) - paraadportree alusepanija. 14
Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik, Jelgava ja Rundle lossid, Tsarskoe Selos 5. Millise meistriteose lõi Peterburis prantslane É. M. Falconet? Peeter I ratsamonumendi 6. Milline oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn? Narva 7. Kes lõi kõige silmapaistvamaid barokkstiili puunikerdisi? Kus võime tema teoseid näha? Christian Ackerman. Tallinna toomkiriku altar ja kantsel. 8. Kes laskis Tallinna ehitada Kardioru lossi? Kelle järgi see on nimetatud? Peeter I. Katariina II järgi 9. Kes kavandas ja mille eeskujul Kadrioru lossi? Niccolo Michetti. Itaalia küllusliku hilisbarokki eeskujul 10. Kus asub Palmse mõis? Miks ta tänapäeval veel oluline on? Lääne-Virumaal, on näha barokliku sisekujunduse osi, hästi säilinud. 11. Kus asub Eesti kaunim rokokoostiilis sisekujundus? Mis sellest sai? Põltsamaal, hävis II maailmasõjas.
aastal linnakodanik Drentelnilt väikemõisa Lasnamäe nõlvakul ja laskis sinna püstitada tüüpilises hollandi stiilis pooleteistkordse maja koos sauna ja muude kõrvalhoonetega. Juba järgmise Eesti külastamise jooksul kasutas tsaar elamiseks praegust Peetri maja. Pärast tema surma jäi majake tühjaks ja lagunes. Alles 1804. aastal andis tsaar Aleksander I Tallinnas viibides korralduse maja remontida. Peetri maja ehk "vana palee" (uueks paleeks sai praegune Kardioru loss) on pika ja põneva ajalooga hoone. Seal on Tallinna külastades elanud Peeter I ja Katariina I. 1717 aastal toodi Hollandist Tallinna ja istutati "vana lossi" juurde 550 pärna, millest kohalik aednik Willhelm Stäff saatis 429 järgmisel aastal edasi Peterburi. Üks Reveli polgu poputsik kirjutas Tallinna maakonnas üles 150 tamme,1900 saart, 480 vahtrat, 250 niint, mida edaspidi voiks vaja minna. Majamuuseumi ekspositsiooni moodustavad elu-, söögi- ja magamistuba ning hiljuti
Pavlova) ja kunstnikud (Vassili Kandinski), luuletajad (Vassili Zukovski) ja prosaistid (Nikolai Leskov). Veel üks suur vene nimi on seotud Tallinnaga. Nimelt elas aastatel 18301840 Tallinna vanalinnas Uuel tänaval Mihhail Dostojevski, töötades toona Revali Insenerikomandos. Tema vend, geniaalne vene kirjanik Fjodor Dostojevski külastas sel perioodil Tallinna korduvalt. Vene Tsaari Peeter I käsul on valminud ka üks ilusamaid Tallinna hoonekomplekse -- Kardioru loss. Peeter I pühendas Tallinna lahe kaldal asuva Kadrioru (Katariina org) tervikuna oma abikaasa Jekaterina Esimesele. Lossi ennast hakati ehitama 1718. aasta suvel. Esialgselt juhatas ehitustöid itaallane N. Michetti, kes oli ka jooniste autor, hiljem asendas teda moskvalane M. Zemtsov. Peeter I ise käis Tallinnas 1721. ja 1723. aastal ning elas sel ajal ühes lossi tiibadest, kuid lossi ehitus lõpetati alles 11 aastat pärast Peeter I surma.
Peasaali laemaalid on tehtud Titsiti ja Ovidi järgi. Lossi tööle oli värvatud kohalik kunstnik. Võrreldes rahvusvahelisel kõrgtasemel olevate stukk-kaunistustega on lossi laemaaling pigem provintslik, selle naisefiguurid on puisevõitu. Laemaalilt oodatakse heledat, freskolikku läbipaistvust, ent siinne maalija on lähtunud pigem õlimaali tehnoloogiast ja kinnitanud lõuendi plafoonidega, tegelikult on õlivärvidega maalitud otse krohvile. Kardioru lossi peasaali laemaaliks on ,,Diana ja Actaeon"i kompositsioon. Selle kaudseks eeskujuks on aga sellest maailst tehtud gravüür, mille kompositsiooni on veidi muudetud. See üldistab venemaa võitu ja pilkab kaotajaks jäänud Rootsit. Kadrioru plafoonide
annaabi.ee 
