· Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga · Sõjaline dimensioon KOKKUVÕTE · Kreeka-Rooma traditsioonis ülikute au seotud kogukonna teenimisega · Aristoteles, Cicero au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero) · Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel · Feodaalau vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au · Uusaegne aadliau võrdse väärikuse taotlemine (duell) · 18. saj Mandeville, Montesquieu antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on eneseimetlemine
alati ennast valitseb ja leiab tegutsedes õige mõõdu. Sedalaadi tervemeelsust ohustavad eelkõige aga just ihad – nende eespool kirjeldatud loomuse tõttu. Nii võibki ütelda, et kuigi sophrosyne on hinge kui terviku arete, vajab seda voorust eelkõige hinge ihalev jagu. Kui nüüd iga hingejagu teostab temale omast voorust, siis on hing, ning koos hingega ka inimene tervikuna, õiglane. (Politeia 442d) Õiglus, dikaiosyne, on neljas Platoni poolt esiletoodud kardinaalvoorus. Pidada õiglust üheks keskseks vooruseks oli Antiik-Kreekas traditsiooniline, Platon andis kõne all olevale mõistele aga spetsiifilise tähenduse – õiglus seisnes tema määratluse kohaselt selles, et “tehakse endaomast”. Antud juhul peaks see määratlus tähendama siis seda, et hing on õiglane siis, kui iga tema hingejagu täidab võimalikult hästi talle kuuluvat ülesannet hinges kui tervikus. Kõike, mida traditsiooniliselt selle mõistega seoti – kokkulepetest
samastuda ning armastada seda selle erilise tundega (eneseimetlusega), mis igal üksikul inimesel on ainult iseenda jaoks. - individuaalne lahendus (Emile): inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast. Eneseküllasus. Piiratud soovid. Tõeline sõprus. AU Kreeka-Rooma traditsioonis ülikute au seotud kogukonna teenimisega. Aristoteles, Cicero au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero). Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Feodaalau vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. Uusaegne aadliau võrdse väärikuse taotlemine (duell) 1) Aristoteles aust ja eneseväärikusest - au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele - au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida mõõdukalt.
Antiikvabariigid põhinesid ennastsalgaval voorusel Aristoteles, Cicero – au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero) Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, Au monarhiates (Montesquieu) pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel Au monarhiates on “vale au” – põhineb ülendatud arusaamal iseendast Feodaalau – vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) nõrgemate kaitsja au
annaabi.ee 
