võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps. Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule.
näidata ja teiste silmis populaarsust võita, kuid nad pole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps.Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Miks kiusaja kiusab? Tahab tähelepanu saada. Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. Tal on lihtsalt igav. Kiusamise liigid
* löömine * asjade äravõtmine * tõukamine * küünistamine * peksmine * ruumis kinni hoidmine Kiusajad on tavaliselt energilised. Nad oskavad ära kasutada teiste hirmu ja kui nad tahavad nad saavad ka teisi mõjutada ja panna neid tegema igasuguseid asju. Mõnikord on nad endast liiga heal või halval arvamusel enesest ja vahest kiusavad nad ka veel, sest neil on lihtsalt igav. Samuti võib neil olla ka hirm teiste kiusatajate ees, nad proovivad olla kõvemad ja kurjemad, et neid kardetaks. Kiusatakse tavaliste asjadega, et öeldakse kas sa oled liiga paks, rikas, vaene, lühem, pikem, aeglasem ja ka sellega kui sa oled lihtsalt erinev. Minu arvamus Minu arvan, et igasugune koolikiusamine on halb. Kuna mina olen väga emotsioonilik, siis mul on nii kahju mõelda, et iga päev kui keegi läheb kooli hakatakse teda mõnitama ja kiusama ja koju minnes on ta väga õnnetu ja ta ei taha sinna tagasi minna aga ta peab, sest ta
hoidma, sa hakkad rohkem valetama kui sinult hakkatakse veel pärima ja kahtlustama. Aga kui ükskord kõik välja tuleb ja sul on suured jamad kaelas on sul väga halb olla, süümepiinad, sa hakkad kahetsema et ei mõelnud tagajärgedele enne tegutsemist, sa tahad et kõik lähekas ajast tagasi ja sa saaks kõik enne ära rääkida ja ei peaks enam tõde varjama ja valetama. Tavaliselt hakatakse valetama ja tõde varjama, sest kardetaks tagajärgi kui oma jama välja räägid, aga tegelikult on asi vastupidi. Kui räägid asja kohe välja võid saada karistusi, aga need on kohe kindlasti palju väiksemad kui pikk aega varjatud jamal mis hiljem välja tuleb. Alati kui midagi juhtub, tuleb see ära rääkida kohe, et hoiduda suurematest jamadest ja tagajärgedest, sest valel on lühikesed jalad ja varem või hiljem tuleb se nii või naa välja.
raha oli otsas, hakkas ta enda mälestusi müüma, mis olid tegelikult hindamatud. Kõike seda ta tegi pereliikmete heaoluks, ohverdades ennast. See viitab sellele, et perekonnal on samuti väga suur hind, kuid igaüks määrab selle ise. Väga suur hind on ka sõnadel, lisaks on neil ka võimu jõud. Seda näeb ilusti Juhan Smuuli teosest ,,Polkovniku lesk", kus lesk ähvardas kõiki, aina lobises ning mõtles mõttetusi välja. Kõike seda ta tegi selle heaks, et teda kuuldaks ning kardetaks. Tema vabanduseks oli see, et ta on polkovniku haige lisk ning arstid ei tea midagi, ei oska isegi õiget haigust määrata. Tema ähvardused ei olnud otsesed, kuid viitasid sellele, et neid võib oodata must tulevik. Inimesed kuulasid teda enese heaolu pärast ning sellest raamatust näeb selgelt, kui suur hind on sõnadel. Sportlased on sellised inimesed, kes on valmis ohverdama kõike heade tulemuste nimel.
Selles faasis ei valmistu inimene partnerluseks, ta paneb enesele ette maski tänu millele loodab hakkama saada minimaalse jõuga (ja ka minimaalse kontaktiga). See võib olla "nullmask" mina teid ei puuduta ja ka teie ärge mind puudutage; sellised on "osavõtmatuse", "armastusväärsuse" ja "viisakuse maskid". Se kes ei hoia maski oma näol (ärritatud, äärmiselt lõbus või joobnud inimene) tõmbab endale ilmtingimata ümbritsevate viltuseid pilke. On olemas "tiigri mask" et kardetaks. Selline on agressiivsuse mask mida võib kohata teismeliste näol kui nad liiguvad tänaval kambas. "Kõrkuse, ligipääsmatuse mask" neid kannavad vahetevahel inimesed, kelledest sõltuvad teised. On huvitav, et mida madalamal sotsiaalsel positsioonil on inimene, seda ligipääsmatum ta näib nt taksojuht, restorani uksehoidja. "Jänese mask" on selleks, et mitte tõmmata enesele tugevamate viha ja alandamist, "alandlikkuse maski" kannab alluv oma ülemuse ukse taga
mida oman jaotada nii, et meil mõlemil oleks hea olla. Ka tulevikus tahan ma hoolitseda sinu käekäigu eest, nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Usaldus ja probleemidest rääkimisega hakkavad inimesed käituma nii, mis võimaldaks suurendada kooskonna heaolu ilma et kardetaks, et keegi üritab neid ära kasutada oma egoistlike huvide tõttu. Kui aga usutakse, et teine käitub ka egoistlikult, siis inimesed käituvad kergemini ka ise nii. Selline prosotsiaalne käitumine toimub aga eelkõige siis, kui räägitakse avalikult probleemidest ja kui eksisteerib usaldus inimeste vahel. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. c)ähvardussüsteemid:
mida oman jaotada nii, et meil mõlemil oleks hea olla. Ka tulevikus tahan ma hoolitseda sinu käekäigu eest, nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Usaldus ja probleemidest rääkimisega hakkavad inimesed käituma nii, mis võimaldaks suurendada kooskonna heaolu ilma et kardetaks, et keegi üritab neid ära kasutada oma egoistlike huvide tõttu. Kui aga usutakse, et teine käitub ka egoistlikult, siis inimesed käituvad kergemini ka ise nii. Selline prosotsiaalne käitumine toimub aga eelkõige siis, kui räägitakse avalikult probleemidest ja kui eksisteerib usaldus inimeste vahel. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. Ähvardussüsteemid:
annaabi.ee 
