· muutis elu tervikuna prognoositavamaks; suurenes inimese kontroll elu üle · muutis elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus Millised väidetest on Schopenhaueriga kooskõlas? · hirm surma ees näitab rumalust · surm on tõesti hirmuäratav, kui isegi loomad seda kardavad. · hirm surma ees ei lähtu mingitest ratsionaalsetest kaalutlustest · me kardame surma, sest surm tähendab, et meid ei ole · kui kardaksime surma seepärast, et surm on mitteolemine, peaksime kartma ka mitteolemist, mis eelnes meie sünnile. · kui kardaksime surma, sest see on mitteolemine, on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on surelik. · surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine). · meie sünnile eelnenud mitteolemine erinev põhimõtteliselt surmale järgnevast mitteolemisest.
http://webct.e- uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046029628+1+ VIEWALL 26th of April 9:56 Agur Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et >>a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma. b. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega. c. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele. 26th of April 10:00 Agur Schopenhauer arvas, et kui me kardaksime surma sellepärast, et surm on mitteolemine, siis >>>>a. peaksime kartma ka mitteolemist, mis eelnes meie sünnile. b. on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on surelik. c. surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine). 26th of April 10:01 Agur Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda meid enam rahuldada). Schopenhauer arvas, et a
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046029628+1+VIEWALL 26th of April 9:56 Agur Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et >>a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma. b. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega. c. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele. 26th of April 10:00 Agur Schopenhauer arvas, et kui me kardaksime surma sellepärast, et surm on mitteolemine, siis >>>>a. peaksime kartma ka mitteolemist, mis eelnes meie sünnile. b. on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on surelik. c. surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine). 26th of April 10:01 Agur Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda meid enam rahuldada). Schopenhauer arvas, et a
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046029628+1+VIEWALL 26th of April 9:56 Agur Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et >>a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma. b. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega. c. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele. 26th of April 10:00 Agur Schopenhauer arvas, et kui me kardaksime surma sellepärast, et surm on mitteolemine, siis >>>>a. peaksime kartma ka mitteolemist, mis eelnes meie sünnile. b. on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on surelik. c. surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine). 26th of April 10:01 Agur Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda meid enam rahuldada). Schopenhauer arvas, et a
Kaaslus kingib meile soojust. Üksiolek annab meile valgust. Sermo VI Ihulisuse deemon tungib meie hinge nagu madu. Ta on poolenisti inimhing ja teda kutsutakse soovunelmaks. Vaimsuse deemon laskub meie hingesse nagu valge lind. Ta on poolenisti inimhing ja teda kutsutakse unelmsooviks. Madu on maine hing ja poolenisti deemonlik; ta on vaim ja surnute vaimudega sugulane. Nagu nemadki, nii hulgub ka tema ringi keset maapealsust ja tingib seda, et me teda kardaksime või et ta ärataks meis iharust. Maol on naiselik natuur ja ta otsib surnute seltskonda, kes on maa külge aheldatud, selliseid, kes ei leia teed üleminekuks, nimelt üksiolekusse. Sellele lisaks on madu hoor ja mehkeldab Kuradiga ja kurjade vaimudega; ta on vaim- piinaja, ta on kogu aeg inimest ahvatlemas kõige halvema kaaslusega. Ent valge lind on pooleldi inimese pooltaevalik hing. Ta viibib Ema juures ja laskub vahetevahel alla. Linnul on mehelik alge ja ta on toimiv mõte