Kuna mõlemad tagarattad haarduvad korralikult, veavad nad autot edasi. Keskdiferentsiaali ei tohi lukustada kõval, hea haardumisega pinnasel, kuna pööramisel tekkiv vajadus osa rattaid "ringi vedada" koormab asjatult jõuülekannet. Mis juhtub kui haardumise kaotab nii esi- kui tagaratas? Oleme olukorras, kus üks esi- ja üks tagaratas on haardumise kaotanud (näiteks diagonaalis kraavi ületades või üks külg kraavis). Veojõud kandub läbi kardaanide ja diferentsiaalide ratasteni, aga kuna vähemalt üks ratas käib ringi, seisab auto paigal. Pelgalt keskdiferentsiaali lukustamisest pole abi, sest nii esi kui tagateljel puudub ühel rattal haardumine. esi- ja tagadiferentsiaali lukkud Nad toimivad samal põhimõttel kui keskdiferentsiaali lukustamine ja tagavad, et sama telje mõlemad rattad pöörlevad sama kiirusega - kui liigub üks, liigub teine sama palju.
See võimaldab pööret ilma, et pööramissuuna väline rehv peaks suurema pööramisraadiuse tõttu lohisema. · https://www.youtube.com/watch?v=gIGvhvOhLHU Diferentsiaali tüübid · Avatud, Blokeeritav, Blokeeruv Vahekast · 4-veolistel (4WD ja AWD) sõidukitel on jõuülekandes lisaks veel ka vahekast, mis on ühenduses käigukastiga ja mille ülesandeks on veojõu jaotamine esi- ja tagasilla vahel. Veojõud kantakse mõlemal juhul edasi kardaanide abil. · https://www.youtube.com/watch?v=QWiFl9K3WqI Püsikiirusliigend · Kasutatakse autode eesmistes ning sõltumatu vedrustusega veosildades. Liigendisse kuuluvad liigendi korpus 4 tähik 5, kuulid 1 ja separaator 6. Tähik 5 on vedav ja kinnitub nuutide vahendusel seesmise rattavõlliga. Liigendi korpus 4 on sepistatud koos välimise rattavõlliga, mille otsa kinnitub ratta rumm. Pöördemomendi kannavad tähikult 5 liigendi korpusele
Peamised tööd kardaanülekande, peaülekande, differentsiaali ja pooltelgede tehnilisel teenindamisel 6.1 Igapäevane teenindamine. Sõidu ajal kontrollida mehhanismide tõõtamist. 6.2 Esimene tehniline teenindamine. 1. Kinnitada tugevamani kardaaniäärikud 2. Kinnitada tugevamani reduktori kaaned ja karter. 3. Kontrollida õli taset peaülekande karteris ja tarbe korral õli juurde valada. 4. Kinnitada tugevamani pooltelgede äärikud. 5. Õlitada kardaanide laagreid. 6.3 Teine tehniline teenindamine. 1. Kontrollida kardaani lõtku. 2. Kinnitada tugevamani kardaanvõlli tugilaagri kandur. 3. Kontrollida ülevaatuse teel tagasilla hermeetilisust ja olukorda 4. Kinnitada tugevamani eesmise vedava koonilise hammasratta kaas, külgkaaned, reduktori karter ja tagasilla karteri tagumine kaas. 5. Lisada või vahetada (vastavalt graafikule) õli tagasilla karteris. 6. Õlitada kardaani hambaid.
Kasutatakse ka segaühendusi. Kardaanid. Kardaan ehk liigendvõllülekande ülesandeks on pöördemomendi edasiandmine sõlmede vahel: · Kui teljed ei ühti · Kui teljed nihkuvad teineteise suhtes Traktoritel antakse kardaanülekande abil pöördemoment esi- vüi tagasillale ja käitusvõllile. Kardaanülekanne koosneb: · Kardaanvõllidest · Võlliliigendidest · Vahetoest · Kompenseerivast ühendusest Väikeste vahekauguste korral vahetuge ei kasutata. Kardaanide või võlliliigendid jagunevad: · Täisliigendid 20-25 kraadi · Poolliigendid mõni kraad. Täisliigendid jagunevad: · Asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks. · Sünkroon- ehk püsikiirusliigenditeks Poolliigendid jagunevad: · Elastseks · Jäikadeks Elastne liigend kannab pöördemomenti üle elastse elemendi deformatsiooni abil. Elastsel ja jäigal on vedava ja veetava hargi pöörlemiskiirused erinevad. Erinevus sõltub telgevahelisest nurgast
annaabi.ee 
