moodustavad järjestikühenduse, vastupidises suunas. Magnet välja polaarus muutub vastupidiseks ja aitab tagastusvedrul viia tõmbereleed algasendisse. Käiviti vabakäigusiduri hammasratas liigub tagasi, peavoolukontaktid avanevad ja käiviti seiskub. 5 Käivitite rikked Käiviti elektrimootor on arvestatud lühiajaliseks töötamiseks. Karburaatormootori käivitit on lubatud sisse lülitada kuni kümneks ja diiselmootori käivitit kuni kahekümneks sekundiks. Enne korduvat lülitamise peaks karburaatormootori käiviti jahtuma vähemalt 15 sekundit, diiselmootori käiviti üks minut. Üle korme korra järjest ei ole soovitatav käivitit tööle rakendada. Selle asemel on mõistlikum kontrollida mootori tehnilist seisundit. Edutud käivituskatsed kuumutavad mähiseid, rikkudes nende isolatsiooni ja tühjendades akut. Oluline
· Kolb koos rõngaste ja sõrmedega . · Keps . · Väntvõll . · Väntmehhanismi baasdetail . · Temale kinnituvad kõik ülejäänud väntmehhanismi detailid . Kolvigrupp : · Kolb · Kolvirõngad · Kolvisõrm · Keps · Kuumenemisel paisub kolb sõrme suunas rohkem , sest kolvisilma ümber on rohkem metalli . · Et kolb kuumeneb silindris , tehakse tema o/ kolvi sõrmega risti olevas suunas suurem , kui sõrme suunas . Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel : Kahetaktilisel mootoril puudub spetsiaalne gaasijaotusmehhanism . Selle asemel on silindris seintesse tehtud aknad : · Sisselaskeaken · Väljalaskeaken · Läbipuhumisaken Referaat Atkinsoni tsükliga mootor Väntmehhanismi osad: · Plokk · Plokikaas · Karter · Kolb(kolvid) · Keps(kepsud) · Väntvõll · Laagrid · Kolvirõngad · Hooratas · Kolvisõrm · Kepsulaager Mootoriplokk:
ka bensiiniaurud, õlitussüsteemi lekked ja konstruktsioonis kasutatavad polümeersed plastmassid see tähendab, et heitgaasid ei ole ainukesed tervist kahjustavad ained, mis tulevad autodest, kuigi nende osakaal on väga väike. Autodest tulevad mürkainetest saab 96% omale heitgaasid. Autode heitgaasid sisaldavad üle 200 erineva keemilise ühendi. Diiselmootori heitgaaside koostis on keskkonnale üldiselt soodsam kui karburaatormootori oma. Diiselmootori töötamisel paiskub õhku suhteliselt palju tahma, mis iseenesest ei ole mürgine, kuid mille külge seotakse mitmesuguseid mürgiseid ühendeid Mootorites toimub põlemine tavalise atmosfääriõhu toimel ja enamasti on mootorid reguleeritud kütusega rikastatud segule. See tingib lõpuni oksüdeerimata produktide väljumist heitgaaside koostises. Autotranspordi kõige iseloomulikumaks saastegaasiks on CO, mille
ülelaademootorid, milles silinder täidetakse kütteseguga laaduri poolt tekitatava rõhu all; 9) jahutusviisi järgi vedelik- ja õhkjahutusega mootorid. 4 Ehitus ja põhiparameetrid Sisepõlemismootor kujutab endast kindlate ülesannetega mehhanismide ja süsteemide kogumit. Sisepõlemismootori ehitust ja tööpõhimõtet vaatleme neljataktilise ühesilindrilise karburaatormootori näitel. Silindris 3 paikneb rõngastega kolb 4, mida väntvõlliga 12 ühendab keps 11. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb sirgjooneliselt edasi-tagasi. Samaaegselt väntvõlliga pöörleb ka nukkvõll 1, mis gaasijaotusmehhanismi vahedetailide kaudu avab ja suleb sisselaskeklappi 6 ja väljalaskeklappi 9. Kui kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ning silindrisse voolab karburaatoris valmistatud küttesegu, mis kolvi ülesliikumisel kokku surutakse.
kambrisse kokkusurutud segu. Töötsükkel algab sisselasketaktiga, mille vältel on mootori võimsus. Silindri täitumist kütteseguga hinna- kolb liigub ü. s. seisust a. s. seisu ja imeb karburaatorist takse täiteteguriga, mis on tegelikult silindrisse voo - läbi avatud sisselaskeklapi silindrisse küttesegu. Sisselas- lava ja teoreetiliselt sinna mahtuva küttesegu koguste ketaktil silindris tekkiv hõrendus on 0,7 ... 0,9 kgf/cm 2. suhe. Neljataktilise karburaatormootori täitetegur võib olla Sisenev küttesegu, puutudes kokku kuuma silindriseinaga 0,75 .. . 0,85. ja segunedes eelmisest töötsüklist silindrisse jäänud jääk- Teise, survetakti eel suletakse sisselaskeklapp ja gaasidega, kuumeneb ning ta temperatuur tõuseb takti kolb, liikudes a. s. seisust ü. s. seisu, surub töösegu põle- lõpuks 80 ... 100 °C. Silindris jääkgaasidega segunenud miskambrisse kokku. Segu eelnev kokkusurumine tagab