5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi 4 · Kahetaktilised · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis
· 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi · Kahetaktilised 2 · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2
4. The combustion gases turn the turbine and the compressor rounds as they escape from the combustion chamber 5. They then leave the engine throught the nozzle Different engine types; - Auru motor stream-engine - Diesel engine diiselmootor - Eesmootor front engine - Kahe ülanukkvõlliga motor : double ohc engine - Kaheksasilindriline v motor v eight engine - Kahetaktiline motor two-stroke engine - Karburaatormootor carburator engine - Külgklappidega motor (keskmootor) engine mid engine [side valve] - Kuuesilindriline lamamootor flat six engine - Lühikese käiguga motor short stroke engine oversquare engine - Ottomootor otto engine ( petrol burning) engine - Pikakäiguline motor : long stroke engine overtroked - Resmootor inline engine - Rip ja külgklappidega motor over exhaust engine - Stirling [motor] välipõlemismootor hot air engine
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli
(nt aurumasin, sisepõlemismootor) 56-Millised on ehitusmasinais kasutatavad sekundaarsed jõuallikad? Sekundaarsed jõuallikad on need, kus primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehaaniline energia muudetakse mingiks teiseks energia liigiks. Järgnevalt kasutatakse seda taas mehaanilise energia saamiseks. (nt pneumaatilised, hüdraulilised, elektrilised jõuseadmed) 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) Karburaatormootor b) Diiselmootor 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) Kolbmootor b) Rootormootor c) Gaasiturbiinmootor 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Hamaasratasmootor b) Labamootor c) Kõrgmomendiline radiaal-plunser või radiaal-kolbmootor d) Aksiaal-mootor 60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Kolbtüüpi
taldriktõukurid (koosneb: tõukuri kand, tõukuri taldrik) õõtshoovaga tõukurid (koosneb: õõtshoob, õõtshoova rull, õõts – hoova telg, nukkvõll, tõukurivarras) KÜTUSESEGI MOODUSTAMINE JA PÕLEMISKAMBRID Küttesegu: kütuseosakeste ja õhu segu. Kütusesegu moodustamine: Seda võib teostada kahel viisil silindri väline kütusesegu moodustamine (otto e. karburaatormootor) silindri sisene kütusesegu moodustamine (diiselmootor) Karburaator mootorites hakkab kütusesegu moodustumine juba õhu läbimisel karburaatorist, st õhk läbides karburaatorit „haarab“ sealt kaasa kütuseosakesi, ning kütuse ja õhu edasine segunemine jätkub ka sisselaske kollektoris, kui ka juba sisenemisel silindrisse ja jätkub ka silindris edasi.Sellisel moel saavutatud kütuse – õhu segu on väga hea kvaliteediga.
annaabi.ee 
