raskem gaas(meenutame karastusjookidest eralduvat gaasi). CO 2 ei põle ega soodusta põlemist. Seepärast leiab kasutamist tulekustutites. Tahkub 40 kraadi juures, ei oma vedelat olekut, tahket CO2 nimetatakse kuivaks jääks, vees vähesel määral lahustuv, lämmatav. SÜSIHAPPEGAAS JA TOIDUTÖÖSTUS Joogitööstus vajab süsihappegaasi karastusjookide, mineraalvee, siidrite, mahla javeini karboniseerimiseks ning õlle süsihappegaasisisalduse reguleerimiseks. Süsihappegaasi abil siirdatakse jooke ühest ühest mahutist teise ning hoitakse mahutites ja torustikes rõhku, et joogid ei puutuks õhuga kokku ja bakterid ei paljuneks. Õigesse gaasisegusse pakendamine takistab mikroobide teket ja pikendab toiduainete säilivusaega. Süsihappegaasi kasutatakse enim lihatoodete pakendamisel. Näiteks kanaliha säilib õhku pakendatuna kuni nädal aega,
sisaldab see rohkem suhkrut kui suhkruroog.. 1 hektarilt kasvavalt suhkrupeedilt saadakse ligikaudu 7 tonni suhkurt, seega lõpptoodang hektari kohta on väiksem. Suhkru tootmine peedist saab alguse peedi tükeldamisest väikesteks viiludeks. Edasi pannakse tükeldatud osad kuuma vette-umbes tunniks ajaks, et saaks alguse suhkru eraldumine peedist. Pärast kuumas vees viibimist, eraldub peedist suhkrumahl. Saadud mahl puhastatakse-seda nimetatakse karboniseerimiseks, kus väikesed suhkruklimbid ühinevad suhkrumahlaks. Sellest suhkrut mittesisaldavate osakeste eemaldamisel kujuneb suhkrusiirup, mis on põhimõtteliselt valmis, et sellest suhkrut toota, välja arvatud, et see on veel siiski liiga tahke. Järgmine staadium on aurustamise kasutamine. Viimases etapis asetatakse suhkrusiirup suurele alusele/anumale koguses kui 60 tonni. Sellesse anumasse lisatakse vett, mida seejärel keedetakse. Aurustudes tekivad soodsad tingimused suhkrukristallide tekkeks
maitse, lõhna ja värvuse kohta öeldakse lihtsalt, et see peab olema tarbijale vastuvõetav ja ebatavaliste muutusteta. 2. Lauavee sortiment erinevate tunnuste alusel 2.1 Karboniseeritud Gaseeritud vesi ehk karboniseeritud vesi (nn "mulliga vesi") on vesi, milles on lahustatud süsinikdioksiidi ning saadud niimoodi kihisev vesi, mis on suurema jao karastusjookide peamiseks komponendiks. Vee gaseerimist süsinikdioksiidiga nimetatakse karboniseerimiseks. Karboniseerimisel tekib vees süsihape. 3 Tallinna Teeninduskool 2.1.1 Nõrgalt gaseeritud vesi (Saaremaa) Saadaval 0,5 ja 1,5 l plastikpudelites 2.1.2 Everin joogivesi Saadaval 0,5; 1,5 ja 5 l plastikpudelites 2.2 Karboniseerimata Karboniseerimata vesi ehk tavaline lauavesi. 2.2.1 Naturaalne vesi (gaseerimata, Saaremaa) Saadaval 0,5; 1,5 ja 5 l plastikpudelites 2.2
3.6. Villaste kangaste ettevalmistus. Toorvillasel kangal olevad ained, mis tuleb ettevalmistusprotsessi kõrvaldada on: villarasv, määrdeained, mett, tselluloosi lisandid. Rasvad ja määrdeained ning mett eemaldatakse villaste kangaste pesemise käigus. Tselluloosset päritolu lisandid (lehtede ja rohu tükid) lagundatakse mineraalhapetega kõrgendatud temperatuuril ja seejärel eemaldatakse mehaanilisel teel (harjadega). Seda protsessi nimetatakse karboniseerimiseks. Happed neutraliseeritakse ammoniaagi või sooda vesilahusega. Teatud villaseid kangaid (näit kalev) allutatakse erilisele töötlemisele vanutamisele Vanutamise käigus kangas tiheneb, tema mõõtmed tõmbuvad kokku, kanga pinnal tekib vildistunud kiht. Vanutamisel kangasse tekkinud sisepingeid, kortsuvust jne. Vähendada, suurendada kanga värvitavust, villast kangast keedetakse. VAJADUSEL VILLASEID KANGAID KA VALGENDATAKSE. 3. 7. Looduslikust siidist kangaste ettevalmistus.
annaabi.ee 
