Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus Järvede põhjasetted liiv, kruus, järvelubi ja järvemuld Orgaanilised setted jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad Mitmekihilised lähtekivimid aluspõhjakivimitel paiknevad pinnakattesetted: merepõhjasetted liivakivil, rannasetted kambriumi liivakivil, merepõhjasetted karbonaatkivimil, rannasetted karbonaatkivimil karbonaatkivimil paiknev moreen: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil, sinakashall moreen kambriumi liivakivil ja savil eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, deluviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel, liustikujõesetetel ja massiivsel karbonaatkivimil. Inimtekkelised lähtekivimid
Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus Järvede põhjasetted – liiv, kruus, järvelubi ja järvemuld Orgaanilised setted jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad Mitmekihilised lähtekivimid aluspõhjakivimitel paiknevad pinnakattesetted: merepõhjasetted liivakivil, rannasetted kambriumi lii- vakivil, merepõhjasetted karbonaatkivimil, rannasetted karbonaatkivimil karbonaatkivimil paiknev moreen: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil, sinakashall moreen kambriumi liivakivil ja savil eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, de- luviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel, liustikujõesetetel ja massiivsel karbonaatkivimil. Inimtekkelised lähtekivimid
Pinnakattesetted aluspõhjakivimitel: huumuse hulk nähtav silmaga tumeduse järgi merepõhjasetted liivakivil Huumuse kvaliteet humiinainete rohkusel intensiivsem, vulvohapete rannasetted kambriumi liivakivil ülekaalu puhul ebatäiuslik merepõhjasetted karbonaatkivimil rannasetted karbonaatkivimil Mullatekkeprotsessid: Moreenid karbonaatikivimil: 1. tavalised lihtsad keemilised reaktsioonid: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil Samad mis esinevad ka mujal looduses
suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel; jõrve põhjasetted on liiv, kruus, järvelubi ja sapropeel ehk järvemuda millel on kujunenud põhiliselt glei- ja soomullad) Orgaanilised setted (eeskätt turvad; jagunevad: madalsoo-, siirdesoo ja rabaturvas(millele on kujunenud vastavad mullad) Mitmekihilised lähtekivimid (aluspõhja kivimtel paiknevad pinnakatte setted, karbonaatkivimil paiknev moreen, eritüübilised pinnakatte setted) Inimtekkelised lähtekivimid (praht, tuhk, prügimäed jms ning kuhjatud ja segatud looduslikud setted ja jääkpinnased(karjäärid, kaevandused jms)) 3 9. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Muld jaotatakse: Suured osakesed mulla kores (üle 2(1) mm) Väikesed osakesed mulla peenes (alla 2(1) mm)