tulemused isegi sellises akvaariumivees, mis on turbafiltrite ja ravimite tõttu parajalt häguseks muutunud. Miks pH taset testida? Sobiva pH-taseme säilitamine on kõikide veeorganismidele eluliselt tähtis. Järske pH-taseme kõikumisi tuleks vältida. Kõige parem pH-tase mereveekalade jaoks on 8,2. Kui lisaaineid ei lisata regulaarselt, võib mereveeakvaariumides, kus elavad selgrootud, kaltsiumkarbonaatide tarbimine viia pH-taseme languseni. Indikaatoritena toimivad karbonaatkaredus ja pH- tasemed. See test võimaldab teada saada pH-taset, mis on vajalik leeliselisest veest pärit kalade, näiteks Malawi järe kalade, pidamiseks. Soovitame pH-taset, mille väärtuseks on 8,0 8,5 Täpsema teabe saamiseks uurige erialast kirjandust. Märkus Nitraatide kõrge tase mage- ja mereveeakvaariumides vähendab pH-taset. Et nitraatide tase püsiks võimalikult madalana, tuleb vastavaid toiminguid teha, näiteks vahetada regulaarselt osa akvaariumiveest
lahus muutub punasest värvusest siniseni. Arvutada üldkaredus triitimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala kaudu (ühikutes mgmol dm-3 ehk mol · 10-3 dm-3) Katse andmed : VKulunud EDTA 312 (cm3) CEDTA 0,05 M Arvutused : -1 · dm-3) b) Mööduva ehk karbonaatkareduse määramine Töö käik : Pipeteerida 100 cm3 analüüsitavat vett, lisada 3-4 tilka indikaatorit mp ja triitida lahuse värvuse muutumiseni kollasest punaseks. Arvutada mööduv ehk karbonaatkaredus tiitrimisel kulunud HCl lahuse ruumala järgi (ühikutes mgmol dm-3 ehk mol · 10-3 dm-3) Katse andmed : VKulunud HCl 2,5 (cm3) CHCl 1,01267 Arvutused: Mööduv karedus = = 12,66 mgmol dm-3 Järelduses: Katse tulemused näitasid, et mööduv karedus on väiksem, kui üldkaredus (kuna üldkaredus koosnebki mööduvast ehk karbonaatsest ja püsivast ehk mittekarbonaatsest karedusest). Samas saime me vee kareduse kordades kõrgema, kui kraanivesi tegelikult olema peaks
suurusega liikide segamine toob ainult pahandust akvaariumisse. Kõige tavalisem näide on skalaarid ja neoonid ühes akvaariumis, mõlemad väga head üldakvaariumikalad. Kuid skalaarid on siiski röövkalad ning suuremad isendid jahivad hea meelega väikseid kalu, nagu neoonid. Kare, aluseline vesi pole hea akvaariumikalade pidamiseks. Veel üks väga vale väide. Enamus kalu ei hooli sellest, mis pH tase akvaariumis on. Nad ei kannata järske muutusi. Karbonaatkaredus aeglustab vee hapestumist, tagades stabiilsed veeparameetrid. Kareda vee ainuke miinus on see, et pehme vee kalad ei taha seal sigida. Kui tahad kalu paljundada, siis kõige targem on jääda kareda vee kalade juurde nagu eluspoegijad, Malawi, Tanganjika ning Kesk-Ameerika kirevahvenad ja riimveekalad. Nii palju on õppida. Kalapidamine on täpselt nii lihtne või nii keeruline, nagu sa ise seda muudad. Kui tahad
Ebasobivate tingimuste püsimisel tekivad kaladel rasked häired elutegevuses kalad on kahvatud ja loiud, ujuvad vaarudes, uimed on surutud tihedalt vastu keha. Jahedas vees hoitud kalad on eriti tundlikud parasiitidele ja kalahallitusele. Kõrgenenud veetemperatuuri korral väheneb vees hapnikuhulk, mis nõrgestab kalade loomalikku vastupanuvõimet. Selle tulemusena võivad kalad haigestuda väga rasketesse surmaga lõppevatesse haigustesse. [1] Vee karedus 1) Karbonaatkaredus ehk mööduv karedus selle kutsuvad esile karbonaadid (süsihappesoolad, näiteks marmor, lubjakivi ja sooda) ning leelis-muldmetallid (eelkõige kaltsium ja magneesium) vesinikkarbonaadid. Kuna need keetmisel sadestuvad, nimetatakse karbonaatset karedust ka mööduvaks kareduseks. Seda mõõdetakse kraadides ja tähistatakse lühendiga °KH. Keemikud kasutavad vee teisi omadusi, näiteks võimet siduda happeid. Akvaristikas piisab enamasti vaid karbonaatkaredusega opereerimist. [4]
- Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks 51. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked ained ja mikroorganismid (savi, muda) 52. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). 53. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö).kõrvaldamine Karbonaatne karedus ehk karbonaatkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): Ca(HCO3)2 → CaCO3↓ + H2O Mg(HCO3)2 → Mg(OH)2↓ + 2CO2 54
annaabi.ee 
