anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid - Vask (II) katioon Leia aineklass ja nimetus: Aineklass Nimetus H2S Al2(SO4)2 Fe(OH)3 Li2O SO3 CrO3 K2SO4 Soola teke Hape + metall = sool + H2 Hape + aluseline oksiid = sool + H2O Hape + alus = sool + H2O Alus + happeline oksiid = sool + H2O Hape + aluseline oksiid = sool + H2O Oksiidi omadused/teke Aluseline oksiid + vesi = Alus CaO + H2O = Ca(OH)2
arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) H2CO3(süsihape)
lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat ortoränihape H4SiO4 SiO44- silikaatioon K4SiO4 kaaliumsilikaat fosforhape H3PO4 PO43- fosfaatioon Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat MnO4- permangaanhape HMnO4 KMnO4 kaaliumpermanganaat permanganaatioon Ülesanded 1. Vali õige: molekulid ei jagune lahuses ioonideks, kõik molekulid jagunevad lahuses
2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Aluste reageerimine happeliste oksiididega Tekib reaktsioonil sool ja vesi. Happelisele oksiidile vastava happe sool. SO2 - H2SO3 SO3 - H2SO4 2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O Soolad Sool koosneb metalli ioonist ja happejääkioonist. Nimetuse lõpp saadakse vastavalt happejääkioonile. Cl - kloriidioon - kloriid - oks. aste -1 SO3 - sulfitioon - sulfit - oks. aste -2 S - sulfiidioon - sulfiid - oks. aste -2 SO4 - sulfaatioon - sulfaat - oks. aste -2 CO3 - karbonaatioon - karbonaat - oks. aste -2 PO4 - fosfaatioon - fosfaat - oks. aste -3 NO3 - nitraatioon - nitraat - oks. aste -1 Soolade keemilised omadused · vees lahustuvad, soolad reageerivad leelistega · sool reageerib soolaga. Na2SO4 + BaCl2 = 2NaCl + BaSO4 · aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema tema soolalahusest välja. Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu. Erand. K, Na, Ca, Ba metallid ei tõrju teist metalli tema lahusest välja kuna nad reageerivad veega.
kliimamuutuste eest. Tänapäeval kasvab atmosfääris süsinukukogus aga kiiremini kui seda suudavad siduda pinnas ja ookeanid. Üha suuremate süsinikukoguste sidumine põhjustab aga ookeanide veekeskkonna üha suuremat happesust. Teadlased prognoosivad, et aastaks 2100 on ookeanid veel happelisemad kui nad viimase 20 miljoni aasta jooksul üldse on olnud. Hapestumise tõttu väheneb ookeanivee karbonaatiooni sisaldus. Karbonaatioon on vajalik paljude mereorganismide kestade ja luustike koostisainete: aragoniidi ja kaltsiidi moodustamiseks. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Teadlased on Euroopas avastanud mere toiduahela esimese astme mikroorganismide kestade ja toeste muutumist viimasel ajal. Kestade ja toeste nõrgenemine on tingitud vee lubjasisalduse vähenemisest. Vee lubjasisalduse vähenemine kahjustab ka nende organismide ellujäämisvõimalusi kui ka neid liike, kes mikroorganismidest toituvad. (Euroopa
Mõnda kovalentset molekuli ei saa rahuldavalt kirjeldada kindla valentsstruktuuriga. Näiteks CO3 on planaarse struktuuriga ja temas on kõik CO sidemed võrdse pikkusega (1,29 Å). Kui me aga joonistame selle molekuli valentsstruktuuri, siis selle järgi on selles struktuuris üks kaksikside ja kaks kaksiksidet: Seega peaksid hapnikuaatomid ja CO sidemed üksteisest erinema. Et aga sidemed on võrdsed, siis võime formaalselt vaadelda, et tegelik karbonaatioon moodustub võimalike struktuuride resonantsi tulemusena kui nende resonantshübriid. Joonista NO3 iooni resonantsstruktuur. Joonista CO2 molekuli resonantsstruktuur. Kovalentse sideme polariseeritavus Side erinevate elementide aatomite vahel on alati rohkem või vähem polaarne. Seda põhjustavad aatomite erinevad mõõtmed ja erinev elektronegatiivsus. Näiteks HCl molekulis on siduv elektronpilv nihutatud elektronegatiivsema (kloori) aatomi suunas
suveperioodil aurub, talvel aga jääb lumena külmunud pinnasele. Põhjavee keemiline koostis Sademete osa põhjavee koostise kujunemisel. Vihm ja lumi sisaldavad samu ioone, mis esinevad pinna ja põhjavees: kaltsium-, magneesium-, vesinikkarbonaat-, naatrium-, kaalium-, kloriid-, sulfaat-, nitraatiooni jt. Naatrium-, kaalium- ja kloriidioon, osaliselt ka sulfaatioon satuvad atmosfääri merelt õhku paisatavate veepiiskadega. Kaltsium-, magneesium- ja karbonaatioon satuvad atmosfääri koos tolmuga. Valdav osa atmosfääris leiduvast sulfaat- ja nitraatioonist on paisatud atmosfääri tööstusheitmetega, milleks on tehaste suits ja muud gaasilised ning tahked heitmed. Lämmastikuühendid satuvad atmosfääri põllumajandustootmise kõrvalproduktina ja nitraatioon moodustub atmosfääri alumistes kihtides õhulämmastiku (N2) ja osooni (O3) ühinemisel. Riikliku keskkonnaseire andmetel oli 2003 aastal sademevee keskmine koostis
2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) H2CO3(süsihape)
annaabi.ee 
