alkoholaadid oksido- -olaat -O fenolaadid alkoholid hüdroksü- -ool -OH fenoolid aldehüüdid -CHO formüül- -karbaldehüüd -(C)HO okso- -aal amiidid -CO-NH2 karbamoüül- -karboksamiid amiinid -NH2 amino- -amiin karboksülaadid karboksülato- -karboksülaat -COO - -aat -(C)OO karboksüülhapped karboksü- -karboksüülhape -COOH - -hape
Üldvalem: R-CONH2 Nimetus saadakse, kasutades lõppliidet amiid. Mitme karbamoüülrühma kordust näidatakse eesliitega di-, tri-, tetra- jne. Lämmastiku juures olevad alküülgrupid nimetatakse nagu asendajaid ikka, kuid nende asukoht näidatakse eesliitelise N-iga. N-asendatud amiididel näidatakse asendaja nimetuse ees tähe N järel. Kui karbamoüülrühm on seotud tsükliga, siis nimetus saadakse, kasutades lõppliidet karboksamiid, kusjuures karbamoüülrühma C-aatomit ei kaasata numeratsiooni. CH3CH2CONH2 - propaanamiid 3-metüülbutaanamiid N-etüül-3-metüülbutaanamiid N-etüül-N,3-dimetüülbutaanamiid 3. Lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid 3.1. Amiinid Amiinid on NH3 derivaadid, kus üks või mitu Hd on asendunud radikaalidega. Üldvalem: R-NH2
happed reageerivad alustega, eriti leelistega ning alkoholidega, tekivad estrid. Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse radikaali R- CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja
Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape Keemistemperatuurid madalamad kui vastavatel alkoholidel, kuna vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat moodustavad ainult nõrku vesiniksidemeid (väävli väike elektronegatiivsus). või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või Eriti iseloomulik tunnus on vastik lõhn, 3-metüül-1-butaantiooli ja 2-buteen- karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse 1-tiooli, on leitud skunksi nõrest. radikaali R-CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või Tioolid on tugevamad happed kui alkoholid või fenoolid, ,moodustavad jodiid
reageerivad alustega, eriti leelistega ning alkoholidega, tekivad estrid. Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. 15. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse radikaali R-CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja
annaabi.ee 
