d. vahelduvvoolu generaatorid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Vali üks: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse ruumilisest asendist c. keevitatava materjali paksusest d. õmbluse servakujust Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Karastuvate teraste keevitamisel külmpragude tekkimise vältimiseks on vajalik Vali üks: a. rekristalliseeruv lõõmutus b. eelnev toorikute jahutamine etteantud temperatuurini c. toorikute ettekuumutus etteantud temperatuurini d. tavalised keevitustehnilised võtted Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Käsikaarkeevitusel kasutatakse vooluallikaid Vali üks: a. jäiga tunnusjoonega b. kergelt tõusva tunnusjoonega c
21) Hapniku rõhk täisballoonis on Mpa (atm): 15 (150) 22) Kõverjooneliste õmbluste valmistamiseks suvalistes keevitusasendites sobib kõige paremini: käsikaarkeevitus paksukatteliste elektroodidega. 23) 300 mm paksuste teraslehtede põkkliite saamiseks sobib kõige paremini: elektronkeevitus 24) Süsihappegaasis keevitamiseks sobib kõige paremini järgmiste legeerelementide sisaldusega keevitustraat: Si ja Mn 25) Atsetüleeniballooni rõhk täidetult on Mpa (atm): 1,5-1,6 (15-16) 26) Karastuvate teraste keevitamisel külmpragude tekkimise vältimiseks on vajalik: tavalised keevitustehnilised võtted.. 27) Madallegeer- ja süsinikkonstruktsiooniteraste kõige odavamaks kaitsegaaskeevituse viisiks on: sulavelektroodiga keevitus süsihappegaasis (MAG-keevitus) 28) Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on: gaasi rõhu alandamine ja hoidmine etteantud rõhul. 29) Gaasikeevituse leegi võimsust reguleeritakse: põleti erineva läbimõõduga avade suudmiku valikuga.
nud struktuuriga ala, mida nimetatakse termomõju tsooniks, lühendatult TMT, inglise keeles lühend HAZ. Keevitusdeformatsioonide ja õmbluse kvaliteedi seisukohalt oleks soovitatav, et TMT laius oleks minimaalne. Võrreldes käsikaarkeevitusega on MAG-keevituse termomõju tsoon 2 korda kit- sam, mis on tingitud kontsenteerituma keevituskaare kasutamisest. Metalli ülekuumutamise tõttu võib TMT-l tekkida jämedateralise ferriidi ala, mis vähendab märgatavalt liite plastsust ja sitkust. Karastuvate teraste keevitamisel võivad TMT-l tekkida karastusefektist tingitud külmpraod. 11 Nurkõmblust iseloomustab selle kõrgus või paksus, mis tähistatakse a-tähega. Sageli võidakse anda ka nurkõmbluse kaateti z väärtus, mille vahel on seosed: a=0,7z, z=1,4a.Tähega s tähistatakse läbikeevituse sügavust ehk läbikeevitust. Tabel 2.1. Servakujud ja õhupilud terase keevitamisel. Väljavõte standardist.
Kuumapragusid on võimalik vältida, kui keevitamisel on energia väike. Mõnevõrra vähendab kuumapragude teket keevitatava materjali termotöötlus. Külmapraod tekivad keevisliidetes temperatuuridel alla 2000C, mil õmbluse- ja põhimetalli omadused on praktiliselt samad kui normaaltemperatuuril. Külmapraod on tüüpilised defektid periit- ja martensiitklassi kesk- ja kõrglegeeritud terastest. Keevisliidetes. Et külmpraod tekivad hästi karastuvate või karastatud struktuuride puhul, siis nimetatakse neid sageli ka karastuspragudeks. Need praod on peamiselt õmbluslähedases alas, harva õmbluses endas. Külmpraod tekivad tavaliselt mõne aja möödudes pärast keevitamist ja levivad metallis pikkamööda (mõne tunni või isegi päeva kestel). Külmpragude vältimine on lihtne, kuid tõhusaim moodus on keevituse termilise tsükli reguleerimine nii, et õmbluslähedase ala jahutamine oleks aeglasem, kui on vaja metalli karastamiseks
oht tunduvalt väiksem kui jämedateralise puhul. Kuumapragusid on võimalik vältida, kui keevitamisel on energia väike. Mõnevõrra vähendab kuumapragude teket keevitatava materjali termotöötlus. Külmapraod tekivad keevisliidetes temperatuuridel alla 200 0C, mil õmbluse- ja põhimetalli omadused on praktiliselt samad kui normaaltemperatuuril. Külmapraod on tüüpilised defektid periit- ja martensiitklassi kesk- ja kõrglegeeritud terastest. Keevisliidetes. Et külmpraod tekivad hästi karastuvate või karastatud struktuuride puhul, siis nimetatakse neid sageli ka karastuspragudeks. Need praod on peamiselt õmbluslähedases alas, harva õmbluses endas. Külmpraod tekivad tavaliselt mõne aja möödudes pärast keevitamist ja levivad metallis pikkamööda (mõne tunni või isegi päeva kestel). Külmpragude vältimine on lihtne, kuid tõhusaim moodus on keevituse termilise tsükli reguleerimine nii, et õmbluslähedase ala jahutamine oleks aeglasem, kui on vaja metalli karastamiseks
annaabi.ee 
