Terase taandamine – sulaterases lahustunud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Keemilise koostise järgi: Mittelegeerterased ehk süsiniksterased; legeerterased roostevabad terased. Mittelegeerterase liigitamine: 1. Otstarbe järgi - konstruktsiooniterased C=0,05-0,65% - tööriistaterased C=0,7-1,35% 2. Süsinikusisalduse järgi - madalsüsinikterased C 0,25% (ei karastu) - kesksüsinikterased C=0,25-0,6% -kõrgsüsinikterased C > 0,6% 3. Kvaliteedi järgi (lähtub väävli ja fosfori sisaldusest) - tavakvaliteetterased S 0,05%, P 0,04% - kvaliteetterased S 0,035%, P 0,035% - kõrgkvaliteetterased S 0,025%, P 0,025% - eriti kõrge kvaliteediga terased S 0,015%, P 0,025% 4. Termotöötlemise järgi - tsementiiditavad terased C 0,25%
puudused. Süsinikteraseid aga karastatakse kõige sagedamini martensiidile, mis kindlustab maksimaalse kõvaduse. Noolutusviisid ja nende kasutusalad. Nr Nimetus C% Karastus- Kuumut. Jahutus- Noolutus- Saadud Saadud temperat. aeg, min keskkon temperat. tõmbe- kõvadus d tugevus HRC 1 C40E 0,4 810-850 oC E– Karastu 500...650 630 15...35 40min s o C N/mm2 S– vedelik 10min P– 4min 2 C125 1,25 710-750 oC E– Vesi, õli, 170...250 - 45...65
lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks ning austeniit kaob. Suureneb terase sitkus, kuid kõvadus ja tugevus vähenevad. Toimub ka sisepingete vähenemine ja karbiidosakeste kasv. Jaguneb madal-, kesk- ja kõrgnoolutuseks, kus vastavalt esinevad noolutusmartensiit,- stroostiid ja- sorbiit. Tabelid: Terase karastamine: Kõvadu Terase s mark, lähteole Karastu Kuumutu Katsekehade arv Nõutav Saavutatud C- -kus s-temp s-kestus karastuskeskkon kõvadu kõvadus sisaldus HRC C0 min na kohta s HRC HRC 1) 0,07 Õhk: Õli: 0 900 2m 30s Vesi: 1 25 13 2) 0,76 Õhk: 900(750 Õli:
A. Ühes keskkonnas karastus Student Response B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C
NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response Feedback A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response Feedback A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response Feedback A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C
Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus Student Response B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast C
10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A
Student Response A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus Student Response D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12. Millest sõltub detaili läbikarastuvus? Student Response A. Detaili ristlõikest B. Jahutuskeskkonnast
Katkendkarastus c. Astekarastus d. Allajahutuskarastus e. Isotermkarastus Score: 4/4 Küsimus 11 (2 points) Mis on pindkarastus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu b. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist c. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu d. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega.
Selle järgi valitakse väikese süsiniku sisaldusega (0,3...0,8% C) teraste karastustemperatuur 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 ehk tehakse täiskarastus, suurema süsinikusisaldusega (> 0,8%) terastel 30...50 oC üle Ac1 ehk tehakse poolkarastus. Karastades viimaseid üle faasipiiri Acm (s.o. täiskarastus), võib kõvadus hoopis väheneda ja on jämedateralise struktuuri tekke oht. See teeb karastatud terase hapraks. Terased süsinikusisaldusega < 0,3% praktiliselt ei karastu. Karastunud piirkonna sügavust iseloomustab terase läbikarastuvus. See võib olla täielik või pindmine. Läbikarastuvus sõltub: · jahutuskeskkonnast · detaili mõõtmetest · terase keemilisest koostisest (legeeritud terased karastuvad paremini) Levinuim jahutuskeskkond on vesi. Kraanivesi jahutab soolade tõttu paremini kui vihmavesi. Jahutuskeskkonnana kasutatakse veel õli.
purustustöö 27 J, R - ruumitemp Süsinikkvaliteetterasest (C) valmistatud detaile kasutatakse termotöödeldult. Õige termotöötluse temp määramiseks on vaja teada terase süsinikusisaldust, seepärast markeeritakse need terased koostise/ C-sisalduse järgi. C-sisaldus sajandik%des. EN 10083 – parendatav C-kvaliteetteras, C>0,25%, seda saab kohe karastada EN 10084 – tsementiiditav C-kvaliteetteras, C<0,25%, ei karastu DIN EN 10083 C35 – Saksa Eurost.vastav parendatav C-kvaliteetteras, C=0,35% mittelegeeritud teras → mittelegeerteras mittelegeerteras; mittelegeeritud teras; süsinikteras i non-alloy[ed] steel; carbon steel v нелегированная сталь; углеродистая сталь. Legeerivaid elemente mittesisaldav teras (lubatud Si<0,55%; Mn<0,8%; Al või Ti<0,1%; Cr, Ni või Cu<0,25%)
sisalduse järgi: a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased Legeerterased jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased. 15.Kuidas mõjutab süsiniku sisaldus terase mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi? Alla 0,5% C sisaldusega terased ei karastu, halvasti valatuvad, halvasti keevitatav ja üle selle protsendi sisalduse on normaalne. Süsiniku sisaldus määrab terase tugevuse ja kõvaduse. Mida rohkem on terases süsinikku seda kõvem ta on, aga tugevus muutub halvemaks. 16.Milline mõju on legeerivatel elementidel (Cr,NI,V,Ti,W) teraste omadustele? Kroomi, Nikkli, Titaani ja Wolframi lisamine muudab terase kõvemaks. Vanaadiumi lisamine annab terasele tugevust juurde. 17
süsinikusisalduse ehk koostise järgi. Standardite järgi on nende teraste põhitähis C(süsinik), mille järel näidatakse alati terase süsinikusisaldus arvuga sajandikprotsentides (sajakordselt suurendatuna). Vastavalt kasutatava termotöötluse viisile eristatakse parendatavad terased süsinikusisaldusega üle 0,2%, mida saab kohe karastada (EN 10084-2) ja tsementiiditavad terased süsinikusisaldusega alla 0,2%, mis ei karastu (EN 10084-2) Nende pinda tuleb karastamiseks eelnevalt süsinikuga rikastada – tsementiitida. Näiteks C35 on EN 10083-2 nõuetele vastav parendatav süsinikkvaliteetteras, süsiniku sisaldusega 0,35%, mille omadusi saab parendada karastamisega ja järgneva noolutusega; C16 on EN 10084-2 nõuetele vastav tsementiiditav süsinikkvaliteetteras, süsiniku sisaldusega 0,16%, mis nõuab pinna kõvaduse saamiseks tsementiitimist ja karastust. Mittelegeertööriistaterased
Ilustatakse olukorda, vabandatakse ennast välja. Depressiivsed lapsed on kuulekad, vaiksed, algatusvõimetud. Tekivad ülitundlikel, vähese võitlusvaimuga lastel, kui teda koheldakse abitult. Tundlik iga on 2 aastat. Tekib, kui ema seob lapse enda külge hirmust teda kaotada, tekitab lapses süütunnet, kui laps tahab iseseisvust. Äärmuslikul juhul pole lapsel soove, on loid. Laps pannakse arvama, et armastust saadakse ainult kodust, ei lasta suhelda eakaaslastega. Laps ei karastu ning hiljem ei saa hakkama. Ka siis, kui last ei armastata ja ta arvab, et see on tema süü, kui ema pole piisavalt naiselik, emalik või kui lapsi kasvatatakse mudeli järgi arvestamata lapse individuaalsust, kui vanemad on liiga noored või minnakse pärast lapse sündi kohe tööle. Depressiivne inimene tunneb lootusetust, ei usu tulevikku ega endasse. Ärahellitamise puhul löövad jooned välja täiskasvanuna, toimetulematuse puhul lapsena.
Seda tuleb eristada karastatavusest, mis näitab terase võimet tugevneda (kõveneda) karastamisel, joonis. mitteläbikarastuvuse põhjuseks on asjaolu, et karastamisel detaili pind jahtub kiiremini, kui südamik. Jahtumiskiirus karastamisel jaotub nii nagu seda näitab joonis maksimaalne pinnases, minimaalne - südamikus: kui karastuse kriitiline kiirus on võrdne joonisel toodud horisontaalse punktiirjoonega, siis detail ei karastu läbi ja karastavuse sügavus on võrdne viirutatud kihi paksusega. On ilmne, et karastamise kriitilise kiiruse vähenemisega suureneb ka karastatud kihi sügavus ja kui v kr on väiksem, jahtumiskiirusest detaili südamikus, siis sellise ristlõikega detail karastub läbini. Järelikult, mida väiksem on v kr, seda suurem on läbikarastuvus. Läbikarastuvus, nagu ka vkr on tihedalt seotud austeniidi lagukiirusega ja seega austeniidi lagunemise algjoone asetusega C- kõverail.
annaabi.ee 
