sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osaline kammersonaaditsükkel (kiire-aeglane-kiire), 4 osaline sümfooniatsükkel. Kammeransamblid, zanrdid 18. saj. teisel poolel 18. saj keskel muutused
Varaklassitsism oli umbes ajavahemikus 1760-1780, mil sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid uue küpse kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfooniast, mis algselt oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sai ulatusliku ja kaaluka sisuga kontsertteos. Neisse aastaisse jäään ka Haydni ja Mozarti varane looming. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel. Kahe põhihelistiku ja neile vastavate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. Sonaadivorm koosneb kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Klassikalise stiili kõrgaeg jääb vahemikku 1780-1810. Sellesse aega jäävad Haydni ja Mozarti olulisimad teosed ning samuti mõlema surma-aastad. 1780. aastatelõpul alustas noor Beethoven, kelle loomingu suurim ja iseloomulikum osa valmis järgmise sajandi esimese kümnendi jooksul.
Giovanni Battista Sammartini (1700-1775) kirjutas esimesena varaklassikalisi sümfooniaid, 3-4 lühikesest osast koosnevaid orkestriteoseid, mille eeskujuks oli itaalia ooperimäng. Samalaadseid sümfooniaid kirjutas ka Johann Sebastian Bachi noorim poeg Johann Christian (1735-1782), kes oli ka edukas ooperilaulja. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel avalõik (toonikahelistikus) on reeglina jõuline ja energiline ning sellele järgneb kontrastina lüüriline kõik (dominanthelistikus). Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. Sonaadivorm koosneb reeglina kolmestlõigust. 1. Ekspositsioon esitlebomaettelõikudeskahtpeamisthelistikku toonikatpeapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on kummalgi lõigul oma teema, nende
a. 80 aastatel. Varaklassitsismist võib muusikas rääkida umbes u. 1760-1780. Sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud, lühikeste fraaside ja ooperlike "zestidega" meloodia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel. Sümfoonia , mis oli 1750-1760 lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontserteoseks. Nendesse aastatesse jääb ka Haydni ja Mozarti ,klassikalise stiili peamiste kujundajate varajane looming. Saksamaal Mannheimis tegutsesid 1742 aastast kunstihuvilise Pfalzi kuurvürsti Kar Theodori residentsis. 1788.a. kolis õukond Münchennisse. Böömi päritolu viiulivirtuoos ja helilooja Johann Stamitz (1717-1757)kutsuti õukonda
annaabi.ee 
