Karakterijoontest kujunevad esmajärjekorras välja headus, abivalmidus, seltsivus aga ka negatiivsed omadused, nagu egoism, südametus, ükskõiksus need omadused võivad lastel kujuneda juba maimikueas. Omadused, mis kõige sagedamini avalduvad töös kujunevad välja koolieelses eas laste mängudes ja jõukohastes kodustes töödes. Kainikueas formeerub suhtumine inimestesse, mida soodustab ka lapse suhtlusringi laienemine. Kui kodus kujundatud karakterijooned leiavad toetust ka koolis, siis nad 8 tugevnevad ning võivad püsida kogu elu. Murdeeas arenevad ja tugevnevad iseloomu tahteomadused. Noorukieas täiustuvad ja tugevnevad kõlbelised ja maailmavaatelised jooned. Kooli lõpetamisel võib iseloomu üldiselt lugeda väljakujunenuks (Kivistik 1999). Iseloomu kujunemise üle otsustades tuleb olulise tegurina arvestada inimese tervikpositsiooni, ei piisa üksiknähtuste väljanoppimisest, ei tule vaadelda ainult
(rahvastiku tõus välisosades) ning see tuleb esile ka linnaosa füsiognoomias 3 ja liiklemispildis. Arvuliselt on seesugune suurlinna linnasüdame rahvastiku aegapidine kahanemine esmakordselt kinnistatud Londoni vanalinna nn. City kohta, ja tollest ajast peale on nähtust nimetatud city-moodustamiseks. Hetkel on uurimisel aga Tartu kui keskmise ja mitte suurlinna linnasüda, tema: tekkimine, asend, füsiognoomia, karakterijooned ja arenemis tendents ning liiklemine. Jooni Tartu city tekkimisest. Juba Hansa-aegne Tartu oli laiemas mõttes igasuguste kaupade ja väärtuste vahetamiseks. Lisaks leidus Tartus ka töökohti, hariduse saamise võimalusi, arstiabi ja meelelahutust. Turg ise asub tavaliselt linna keskel või sellele väga lähedal ja tal on levimistendents samas sihis kui linnal üldse. Turuvälja ümber hakkavad kujunema ajutiste putkade asemel kindlamad,
mõjul .Temperamendi ja iseloomu eristamisel võib aluseks võtta järgmise lähteüunkti. Kui teatud omadus väljendub iseloomulikus olukorras ja väljendab kindlat suhtumist, on see karakterijoon, kui see esineb pidevalt ega sõltu suhtumisest,siis temperamendiomadus. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, hajumusüärastes situatsioonisd;temperamendiomaduse ekstreemolukordades,näiteks frustratsioonis, ajadefitsiidi juhtumil. Iseloomu struktuur Karakterijooned mõjustavad ja põjustavad vastasikku üksteist, õigemini põhjustab neid miski üldisem ja sügavam psüühikas, mille tulemiks ongi teatud iseloomujoonte kombinatsioon. Konkreetse inimese iseloomujooned ei saa juhuslikult talle omasekd, need koonduvad mingi nähtamatu ttelje umber, moodustades omavahel põimudes teatud terviku. Sümptomokompleksi all mõistame psüühiliste omaduste vastastikku seotud süsteeme.
valt normeeritud aja jooksul mitmesuguste ülesannete lahendamist; saab kindlaks teha nii võimete taseme kui ka võimete struktuuri. Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 33 • Isiksusetestid – eri isiksuseomaduste, nagu huvid, väärtusorientatsioonid, temperamen- di- ja karakterijooned, kindlaks tegemiseks. Ei uurita jõudlust, vaid eelistatud käitumist. Aega tavaliselt ei piirata, rõhutatakse, et pole õigeid ega valesid vastuseid, inimene valib tavaliselt etteantud vastuste hulgast talle sobivaima. Testide kasutamisel tuleb silmas pidada järgmist: • Teste tohib korraldada inimene, kellel on vastav väljaõpe. • Inimesel peab olema selge ettekujutus testimise eesmärkidest.
annaabi.ee 
