sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Selle perioodi kuulsaimad maadeavastajad on Bartolomeu Dias, Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Pedro Álvares Cabral, Giovanni Caboto, Abel Tasman, Willem Barents, Juan Ponce de León ja Fernão de Magalhães. Suurteks maadeavastusteks oli väga head tehnilised eeldused näiteks tänu renessansiajastu uuele tehnikale ja uutele ideedele, sealhulgas kartograafia, navigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärel karavelli leiutamine. Karavell on pika, kitsa kere ja kõrge ahtriga purjekas . Samuti olid Hispaanias ja Portugalis suurte meresõidukogemustega inimesed. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt seilata. Samuti avaldasid suurt mõju veneetslase Marco Polo reisikirjeldused Hiinast ja Mongooliast mis tekitasid suurt uudishimu.
läheduses. Seal elavatel inimestel olid ka pikaajalised meresõidukogemused ja nad oskasid väga hästi ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi. Väga tähtis oli ka maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riik. Suured maadeavastused said võimalikuks tänu renessansiajastu uuele tehnikale ja uutele ideedele, sealhulgas kartograafia, navigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärgi karavelli(kolmenurkne nn ’’ladina puri’’ võimaldas sõita igasuguse tuulega, karavelliga tuli toime ka väike meeskond ja seal oli piisavalt suur trümm) leiutamine. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt sõita. Maadeavastuste esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Juba
peaks piraadifilmide austajatele hästi tuntud olema. Galeoonidest rääkides tuleb kõigepealt alustada Christoph Kolumbusest, kes Indiat otsides hoopis mujale välja jõudis. Mäletatavasti oli Kolumbusel kolm laeva – üks karakk ja kaks väiksema veeväljasurvega karavelli. Karakk oli tol ajal laialt levinud Hansa koget meenutav nelja mastiga alus, mis paistis silma kõrgete pealisehitiste-kastellidega nii vööris kui ahtris. Kuigi suurtükiluugid puudusid, võis iga karaki ülatekile paigutatud kergemate kahurite abil kaubalaevast sõjalaevaks muuta (või vastupidi). Karaki põhiliseks puuduseks oli kehv merekindlus – kõrge parras ja pealisehitised kippusid samuti "tuult alla võtma", nii et laev liikus hoopis teises suunas kui kapten soovis. Kuna karavelli manööverdusvõime oli tükk maad parem, tuligi ühel tundmatuks jäänud laevameistril mõte mõlema tüübi head omadused ühendada. Selleks asendati karaki vööris asunud kastell pikalt etteulatuva
· Loomuõiguse avastamise meetod: inimloomuse vaatlemine väljaspool riiki (loomuseisundis). Sealt saab tuletada reeglid, mida saab nimetada loomuõiguse reegliteks. Hugo Grotius (15831645) tuntuim loomuõiguse teoreetik, rahvusvahelise õiguse ,,isa" · Ajaloolane, poeet, filosoof ja jurist. 1618 vangi, põgenes. Elas Prantsusmaal, hiljem Rootsi teenistuses · Kontekst: Madalmaade 80aastane sõda Hispaaniaga. 1603 Portugali karaki konfiskeerimise õigustamine · 16041605 "De iure praedae" (1864). 1609 "Mare liberum" (vs. Ingl. "mare clausum") · 1625 peateos "De iure belli ac pacis" Hugo Grotius õiglasest sõjast · Inimloomuse 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus pikaajaliselt. Õigussüsteemi alus · Rhv õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust
annaabi.ee 
