1.1 Tänapäeva Iisraeli riik Tänapäeval elab Iisraelis 6,6 miljonit inimest, kellest 76,8% on juudi rahvusest ja juutide sisseränne jätkub endiselt. Iisraeli riigikeel on heebrea keel ning ametlik keel on ka araabia keel. Religioossete traditsioonide suhtes valitseb Iisraelis pluralism; seal elavad külg külje kõrval judaismi kõige erinevamate suundade esindajad: ultraortodokssed, reformistlikud ja liberaalsed juudid, hasiidid, karaiimid, messianistid ning ka veendunud ateistid. Kümnendik araablastest on kristlased, kes kuuluvad nii rooma kui kreeka-katoliku ja õigeusu kirikutesse. Iisraelis asub ka alles 150 aastat tagasi tekkinud Bahài usu maailmakeskus. Monoteistlikud usundid judaism, kristlus ja islam on põhjustanud kõige suuremaid muudatusi maailma ajaloos. Võib arvata, et see mõju jätkub ka tulevikus. Igal juhul ei tohiks jätta tähelepanuta miljonite inimeste
suri 80-aastasel enne oma kroonimist 1430.aastal. Jagelloonid - Vallutuste ja sisserände tagajärjel kujunes Leedu suurvüstiriigist märkimisväärselt multietniline, multikultuurne ja multireligioosne riik. Juba Gediminas kutsus oma riiki juute ja andis privileege, mida hiljem Vytautas veelgi laiendas. Lisaks juutidele rändasid kagu poolt Leedusse veel kaks väikest rahvarühma, mis on tänini suutnud säilitada om aeripära: juudiusulised turgi soost KARAIIMID ja muslemitest TATARLASED. - Õigeusu ja katoliku vaimulikel oli oluline osa: ruteeni ehk slaavi vaimulikut mehitasid riiklikku bürokraatiamasinat (ruteeni ehk kanseleislaavi keel oli ametlik riigikeel), poola vaimulikud juhtisid katoliku kiriku tegevust Leedus. Riigiametid olid siiski mõeldud leedulastele. Väismaalastel oli keelatu omada maad. - Pärast Vytautase surma sattus personaalunioon Poolaga kahtluse alla. Vytautase vend
tuhat, soomlased 11 tuhat, tatarlased, lätlased, poolakad, juudid, leedukad 2 tuhat. Sakslased 1800. Eestis elab väga palju erinevaid rahvusi, ka 1 inimene rahvusest on esinadatud. Millised rahvad elavad Eestis? 2000 rahvaloenduse järgi Eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, tatarlased, lätlased, poolakad, juudid, leedulased, sakslased, armeenlased. Gagauusid-Kaukaasia rahvas. Karaiimid-ühte pidi on juudid. Jne, jne, jne Kokku 170 rahvast. Eesti on Euroopas etnilise mitmekesisuse poolest ikka päris kõrgel, täitsa tipus ilmselt Suurbritannia. Enamasti on tegu Kaukaasia rahvastega. Selle taga on Nõukogude-Liit. Lõuna- Euroopas ilmselt rohkem Aafrika rahvaid. Ilmselt on vähe Poolas-Nõukogude ajal sinna ei saanud, kõik sotsialistlikud riigid, kes ei kuulunud Nõukogude Liitu, etniline mitmekesisus seal väike. Viimastel aastatel
asjaajamisse ladina keele kõrvale poola keele. Tervikpiibel ilmus poola keeles 1552. aastal. Protestantlikest vooludest jõudsid Poola veel vennastekogud ning kolmainsust eitavad antitrinitaarid. Vaid Masoovia (Varssavi ümbrus) jäi reformatsioonist peaaegu puutumata. Evangeelsete kirikute kõrval tegutsesid Poolas edasi rooma-katoliku ja õigeusukirik ning kaks uniaadikirikut. Kristlaste kõrval leidsid Poolas peavarju ka arvukad juudid, neist eraldunud karaiimid ning islamiusulised. Liivi sõda Läänemere idarannik kuulus varauusaja alguses Saksa ordule, mis jagunes Preisimaa ja Liivimaa haruks. Viimane kõrgmeister Albrecht Hohenzollern [151125] muutis orduriigi 1525. aastal vormiliselt Poola läänisõltuvuses olevaks ilmalikuks hertsogkonnaks pealinnaga Königsbergis. Ordu Liivimaa haru koos Riia peapiiskopkonna ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkondadega jäi
annaabi.ee 
