maailmajagudest. Eestist on teada 11 liiki. Siia kuuluvad mitmed tavalised päevaliblikad, näiteks kapsaliblikad (Pieris), lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni), koiduliblikas (Anthocharis cardamines), võiliblikad (Colias) jne. Tuntuimateks põualibliklasteks on ilmselt kapsaliblikad, kelle rohelisi (väikekapsaliblikas, P. rapae) või mustarohelisekirjusid (suurkapsaliblikas, P. brassicae) röövikuid leitakse väga sageli ristõielistelt köögiviljadelt, eriti kapsastelt (nn "kapsaussid"). Põualibliklastel esineb Eesti oludes aasta jooksul 1 kuni 3 põlvkonda, lõunas on põlvkondade arv veelgi suurem. Talvituvad enamasti nukud, harvem röövikud või valmikud.
Ohvrilaev- Gert Helbemäe Peamised tegelased: Martin Justus (45a), Isabella (Isebel) (22a) Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd sai 5 , on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud poiss on päris kurb ja kohkund, et õpetaja sellest teab. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Rääg...
poole. Suur- kapsaliblikas lendab põldudel, aedades ning metsamaastikul.Esimese põlvkonna röövikud toituvad ristõielistel taimedel (põld-kapsarohi, raps). II põlvkonna liblikad munevad kapsalehe alaküljele 20-30 sidrunkollast tünnikujulist muna. Peale kapsalehe munevad liblikad ka rapsitaimedele ja teistele ristõielistele. Kahe nädala pärast hakkavad neist kooruma rohelised 12 kapsaussid, kes elavad kolooniana koos. Täiskasvanud röövikutele on iseloomulik hoiatusvärvus: kollased laigud piki keha, linnud neid ei söö. Röövikud on väga isukad sööjad, kes võivad hävitada suuri kapsapõlde. Kapsauss alustab kapsalehe servast ja närib leheroodude vahel olevat pehmet kudet. Järele jääb vaid läbipaistev skelett. Kui kapsataimede vahel kasvatada tilli võib loota, et laastamistöö ei ole nii suur. Teine taim on kress, mis liblika tähelepanu endale tõmbab.
Kogu peatükk räägib sellest kuidas Martin Justus kes väheste andmete tõttu peab toetuma Platonile kirjeltades Sokratese viimaseid päevi, on umbusklik sellest mida platon räägib kuna need on vastu Sokratese põhiloomusega. Nagu näiteks Platon väidab, et Sokratesel oli pikk arutelu sellest mis juhtub peale surma kuid Martin teab, et Sokrates uskus, et jumalad ei anna kunagi teada inimestele seda, mida nad neile ilmutada ei taha. PEATÜKK NELI Kapsaussid tulevad aknalaule keda see suvi eriti palju on ületee naabri peenraid laastamas,ja ka parvedega tema juurde tulemas. Martin Justusel ei tule kirjutamine täna välja kuna on tuppikus ja ei tea kuidas jätkada sealt kus eile pooleli jättis, ehk ohvrilaev on sõitnud Delose saareni ja Sokratesel on 30 päeva jäänud elada. Siis vahtides aknast välja näeb ta 45 aastase tuletõrje pealikku matuserongi kes vaid neil aastat temast varem
aerosoolid ja saasteained. 8 Selgitamaks, et sudu pole ainult tänapäeva probleem, võib tuua näiteks Eesti ajaloost kirjalikult üles täheldatud fakti: 1730. oli nii kuiv suvi, et muidu läbipääsmatutest soodest võis ratsahobusega läbi kapata. Juunis püsis üle nädala tihe udu, paljudest metsatulekahjudest nii suitsune, et päike paistnud taevast nagu tulekera, ilma vähimagi läiketa. Põua tõttu äpardus suvivili, kapsa sõid ära aga kapsaussid, kes oma mustusega kapsad nii ära määrisid, et kapsaaiad väljakannatamatult lehkasid (väljavõte raamatust "Inimene ja ilm"). 1.6.1. "Londoni tüüpi" sudu Sudunähtusest hakati rääkima rohkem, kui 1952. aasta detsembri alguses tekkis Londonis niiske õhu ja kivisöega kütmise tagajärjel õhus tihe tahmapilv ja vääveloksiidi (SO 2) kontsentratsioon tõusis õhus 7 korda kõrgemaks.
annaabi.ee 
