Kahe nädala pärast hakkavad neist kooruma rohelised 12 kapsaussid, kes elavad kolooniana koos. Täiskasvanud röövikutele on iseloomulik hoiatusvärvus: kollased laigud piki keha, linnud neid ei söö. Röövikud on väga isukad sööjad, kes võivad hävitada suuri kapsapõlde. Kapsauss alustab kapsalehe servast ja närib leheroodude vahel olevat pehmet kudet. Järele jääb vaid läbipaistev skelett. Kui kapsataimede vahel kasvatada tilli võib loota, et laastamistöö ei ole nii suur. Teine taim on kress, mis liblika tähelepanu endale tõmbab. Lavendel meelitab kapsaliblikaid ligi ja seda ei tasuks aedviljapõldudele istutada. Nukkumisel ronivad röövikud taimevartele, kividele ja majaseintele koguni räästa alla. Ületalve elavad vaid need nukud kes jäävad lume alla. Nukk on köidisnukk. Kolmanda põlvkonna röövikuid kahjustavad kapsajuulakad. Olenevalt põlvkonnast elab suur-kapsaliblikas 3-7 kuud
vahendusel 2. Temperatuur – madalad temperatuurid soodustavad teatud seemnete idanemist (stratifikatsioon) ja näiteks talinisu õitsemist (vernalisatsioon) Suureneb GA- de süntees 3. Auksiin – soodustab GA20 muutumist GA1-ks ja pärsib GA-de lagunemist Füsioloogilised toimed: Võrsete pikkuskasvu suurendamine Ilmneb peamiselt kaheaastastel taimedel ja kääbusmutantidel GA-de sünteesi puudulikkusega. Näiteks giberelliinidega töödeldud kapsataimede sõlmevahed pikenevad ja õitsemine toimub juba esimesel aastal. Seega toime varre kasvule on seotud õitsemise induktsiooniga. Enamiku taimede jaoks GA-d kasvu ei suurenda, arvatakse et endogeensete GA-de kontsentratsioon on piisav kasvu ‘küllastumiseks’. Giberelliinide toimel suureneb hüpokotüüli ja kõrreliste sõlmevahede kasv. Kasvu suurenemise põhjuseks on nii rakkude arvu kasv kui rakkude pikenemine. Ga-d indutseerivad CDK-de geenide ekspresseerumist
mittetäielikud seened. Vaatame ainult neid hallitusseente liike, mis on toiduainetetööstuses teatava tähtsuse ga. Arhi mütseedid (ürgseened) on väga lihtsa ehitusega. Mütseel on nendel nõrgalt arenenud või puudub üldse. Mittesuguline paljune mine toimub sporangiu mides arenevate e oste abil. Enamik neid seeni on parasiididarenevad alamate ja kõrge mate taimede rakkude sees. Arhi mütseetide hulka kuulub ka kapsataimede haigust kapsamustjuurt põhjustav seen ja kartulimugulate haigustkartulivähki põhjustav seen. Selle haiguse puhul tekivad kartulimugulatel ebatasase pinnaga m o odustised, milles leiduvad seene soikusolekus e oseid. Pärast talvitumist muutuvad e osed liikuvad ja nakatavad uusi taimi. Füko mütseedid ehk vetikseened. Selle klassi üheks pea miseks esindajaks on alamate seente hulka kuuluvad ebajahukasteseened. Ebajahukasteseene m ütseel
Listerioosid. Inimesed nakatuvad saastunud toidu kaudu. Enamasti haigestuvad kehva immuunsüsteemiga inimesed, näiteks AIDSi haiged. Listerioosi haigestumist soodustavad ka leukeemia, kesknärvisüsteemi häired, vanadus, immunosupressantide kasutamine, diabeet, alkoholism, rasedus. Palju haigestuvad ka vastsündinud, kellel immuunsüsteem on veel välja kujunemata. Esimene suurem Listeria puhang sai alguse kapsasalatist, mida kohalik tööstus tootis. Kapsataimede ümbruses enamasti Listeriat ei õnnestunud isoleerida. Aga kapsaste uurimine näitas, et üks farmer, kes kasvatas kapsaid, pidas ka lambakarja, kus paar lammast oli listerioosi surnud. Kapsamaad oli väetatud nii värske kui ka kääritatud lambasõnnikuga. Pärat koristamist hoiti kapsast jahedas, aga kuna Listeria talub v. hästi madalat temperatuuri, püsis ta kapsastel eluvõimelisena. Toimus looduslik rikastumine. Listerioosi on haigestutud ka saastunud piima ja juustu kaudu
annaabi.ee 
