Raps ehk õlikaalikas (Brassica Napus) · Raps ei talu põuda ega liigniiskust. · Kasvuks kõige paremini sobivad keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5. · Raps annab aastas ühe saagi ning hea saagi seal, kus kasvab oder. · Taim pärineb ristõieliste sugukonnas ja kapsasrohu perekonnast, ning on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristumisest. · Rapsi kodumaadeks Euroopas peetakse Hollandit ja Inglismaad. Rapsi kasutatakse: · Suurimaks rapsi kasutusalaks on toiduainetööstus: rapsist pressitakse välja õli> · > peale õli pressimist jäävad alles rapsikoogid, mis on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. · Füüsikainstituudis uuritakse rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina.
RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õlija söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest.Rapsi nimetus õlikaalikas on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikaga.On üheaastane kultuurtaim. Rapsil on nii tali- kui ka suvivorm Talirapsil kasvab külviaastal kasvukuhik(varrealge), mis ebasoodsate talvitumistingimuste korral võib hukkuda. Talirüpsiga võrreldes on taliraps talveõrnem
• Juurviljade hulka kuuluvad näiteks porgand, peet, redis, kaalikas ja naeris. Porgand • Porgand sisaldab 5-7% suhkrut, rohkesti karotiini, millest tuleneb oranžpunane värvus, C-, B- ja E-vitamiine ning mineraalaineid. Kõrgema toiteväärtusega on väiksema südamikuga porgandid. • Söö porgandit, saad magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Kaalikas • Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel. • Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g
Tartu Kutsehariduskeskus LM 14 Lenna Diana Vaab LILLKAPSAS Referaat Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ajalugu 3. Morfoloogia 4. Paljunemine 5. Kasvatamine 6. Kasutamine 7. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis 8. Teisendid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Lillkapsas ehk Brassica oleracea var. botrytis on kapsa teisend, mis kuulub kapsasrohu perekonda. See on üheaastane rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. Eestis on lillkapsas nõutud köögivili, mis tänu impordile on meil nüüd ka aastaringselt kättesaadav. Ajalugu Köögiviljana tuntakse lillkapsast enam kui 2500 aastat. Selle eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Egiptuses kasvatati lillkapsast juba 4.saj eKr. Euroopas kasutati seda kõigepealt Itaalias. Alles 16
Referaat Lillkapsas Aivo Puusils Pm1b Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Morfoloogia 4.Paljunemine 5.Kasvatamine 6.Kasutamine 7.Kokkuvõte 8.Kasutatud materjalid 9.Tabel Sissejuhatus Refraadi teemaks valisin lillkapsa , sest see tundus huvitav . Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend. Lillkapsas on üheaastae rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. 1 Ajalugu Lillkapsa eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Köögiviljana tuntakse seda taime juba enam kui 2500 aastat.Egiptuses viljeldi lillkapsast juba 4. sajandil eKr.Euroopas levis ta kõigepealt Itaalias. 16
Paremini õnnestub happelistel muldadel, s.h. kuivendatud turvasmuldadel. Teravilja ülekaaluga külvikordades on kaer nn. fütosanitari rollis, aidates leevendada saastumist taimehaigustega. Sobivaimad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, seejärel kaunviljad, ristik, põldhein. Kaera esivanemaks on ka praegu meie põlde risustav tülikas kõrreline tuulekaer Raps Brassica napus Raps, ehk õlikaalikas on väliselt üsna sarnane kapsasrohu perekonda kuuluvate teiste kollaseõieliste taimedega nagu must sinep, sarepta sinep ja õlinaeris. Rapsi lehed on sinakasrohelised, õitseajajal on rapsipõld kui kollane lillemeri, olles mesilastele heaks korjemaaks. Kasvab meelsamini küllaldase õhuniiskusega paigus, seega rohkem merelähedases kliimas. Rapsist saadakse väga hea kvaliteediga toiduõli, samuti mittekuivavat õli tööstuslikuks otstarbeks. Õlipressimise jäätmed rapsikoogid on loomadele valgurikkaks jõusöödaks
tulemusel. Kartul on tundlik põua suhtes. Sellel ajal vajab ta kindlasti niisutust. Kartul kasutab ka vett väga effektiivselt. Ennem mahapanekut peam muld olema hästi haritud ja kobe. Eemaldada ennem mahapanekut kivid. Vältima peab mulla tihenemist. Mugulate mahapaneku ideaalne aeg on aprilli lõpus – mai keskpaigani. Vagude laius ja kaugus teha võimalikult suur. Optimaalne sügavus 10-15cm. Raps – Kuulub kapsasrohu perekonda. Suviraps tärkab kevadel 5-12 päeva pärast külvi. See on külmakindel ja külvatakse mai alguses. Taliraps on talivili, mille elutsükkel on 350 päeva. Külvatakse agusti 1. Pooles. Külviga hilinemisel saadakse vähem seemet. Külvisenorm on 200 seement 1 m2. Väetakse lämmastikväetisega ning annuse suurus on õige siis kui selle mõjul rapsi varred kõtrade raskuse all vilti vajuvad. Raps on täisküps kui põld muutub pruunhalliks. Kahjurid
· Sugukond ristõielised Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid) · Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi, mädarõigas, tõlkjas (rakvere raibe), merikapsas, liiv- merisinep, raps, kapsas, redis, kaalikas, rõigas. · Lauasinepit saadakse sarpeta kapsasrohu seemntest! · Sugukond karelehised · Rass, imikas, karukeel, harilik kopsurohi, ussikeel, perek lõosilm (mets- ja põldlõosilm) · Sugukond kanarbikulised Igihaljad, kseromorfsete lehtedega puhmastaimed, tihedalt seotud seenesümbiontidega Õis viietine, viljaks mari või kupar Eelistavad happelist pinnast Palju marjataimi · Harilik kanarbik, soo-eerika, leesikas, pohl, mustikas,
Sugukond ristõielised Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid) Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi, mädarõigas, tõlkjas (rakvere raibe), merikapsas, liiv- merisinep, raps, kapsas, redis, kaalikas, rõigas. Lauasinepit saadakse sarpeta kapsasrohu seemntest! Sugukond karelehised Rass, imikas, karukeel, harilik kopsurohi, ussikeel, perek lõosilm (mets- ja põldlõosilm) Sugukond kanarbikulised Igihaljad, kseromorfsete lehtedega puhmastaimed, tihedalt seotud seenesümbiontidega Õis viietine, viljaks mari või kupar Eelistavad happelist pinnast Palju marjataimi Harilik kanarbik, soo-eerika, leesikas, pohl, mustikas,
sinepiplaastrite tegemiseks), redis (toiduks kasutatakse tema lihakat, vitamiinide- ja eeterlike õlide rikast säilitusjuurt), aedrõigas ja must rõigas (nende säilitusjuurt kasutatakse maitseainena), söödataimi, tehnilisi kultuure (raps õlitaim, mida kultiveeritakse palju, kasut metalli-, parfümeeria- ja tekstiilitööstuses ning kummiesemete valmistamisel, sinerõigas sinise värvi saamiseks, enam mitte, aga varem kasutati), ravim-, mee- ning ilutaimi. Sinepiõli saadakse musta kapsasrohu seemneist. 30. SUGUKOND KÕRVITSALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi kõrvitsalaadsed (seltsi kuulub üks sgk kõrvitsalised). * Liike umbes 1000. Enamasti poolkõrbe- ja kõrbetaimed, mis koguvad oma suurtesse viljadesse vett. Lõuna-Euroopasse ulatuvad vähesed. Meil kasvab lava- ja aiataimena harilik kurk (kuulub perek kurk), mida looduses enam ei esinegi, perek melon (neist valm siirupit, mett,
annaabi.ee 
