Nukkub kevadel, õitsemise ajal ilmub valmik, kes muneb munad noortele võrsetele. Koorunud vaglad tungivad kohe võrsetesse, kus imevad taimemahla. Tekivad pahad. Ristõieliste kultuuride kahjurid Sarnastiivalised. Kapsa tuhktäi vastsed ja valmikud kahjustavad erinevaid ristõielisi. Eritavad mesinestet, millel areneb nõgiseen. Suguliste ja mittesuguliste põlvkondade vaheldumine. Talvitub munana ja kuni 10 põkvkonda. Lutikalised. Harilik kapsalutikas kahjustus: kapsas, raps, kaalikas, redis. Vastsed ja valmikud imevad taimemahla, ohtlik noorematele taimedele. Talvitub valmikuna kivide ja taimejäänuste all. Muneb ridadena taimele. Aastas 1 pk. Mardikalised. Maakirp naeris, kaalikas, redis, raps, mädarõigas, peakapsas, valge sinep. Aastas 1 pk. Talvituvad valmikuna põllu ääres. Kultuurtaimedele liiguvad kohe nende tärkamisel. Valmikud hukkuvad peale munemist. Söövad noortesse lehtedesse augud. Nukkuvad mullas.
Eesti Maaülikool Bioloogiline Vabastada põllul Trichogramma, kes hävitab munad. Keemiline Vanematele kapsastele kasutada DDT-ga. Steward Vees dispergeeruvad graanulid. Kulunorm – 85g/ga 12,5 г. / 100л. Kordus – 3 korda Hind -7 eur/kg Атом КЭ Kulunorm - 25g/l , 200-400 l/ha Vegetatsiooni peroodil. Hind – 3.28 eur/l Gerold VSK Kulunorm – 240 g/l, 200-400l/ha Kordus – 1 Hind – 7.44 eur/l Kapsalutikas (Eurydema oleraceum) Ennetatav Võimalikult varajane külv.Kasutada peletusvahendid, näiteks naftaliin,liiv ja tuhk 1:5.Või pritsimine seebilahusega. Agrotehniline Hävitamine kapsalutiklaste toitu. Ristõieliste umbrohtu hävitamine.Varajne külv. Füüsikalis-mehaaniline Käsitsi puutukate korjtamine.Selle varian sobib ainult siis, kui ei ole veel väga palju puutukaid. Teine mehaaniline varian – kleeplint, aga see rohkem sobib puude kaitsmise jaoks. Bioloogiline
pääsukeselutikas Oeciacus hirundinis . Sugukond rohulutiklased Miridae. Suurim lutiklaste sugukond. Rohulutiklased on enamasti saleda kehaga valdavalt taimedest toituvad, osaliselt ka röövtoidulised putukad. Sugukond kilplutiklased Pentatomidae. Arvukas, peamiselt troopilistel aladel esinev sugukond. Putukad on lühikese, laia ja õhukese kehaga. Seljal esinev kilbike on suur ja ulatub vähemalt tagakeha keskpaigani. Tuntud kapsa kahjur on kapsalutikas Eurydema oleracea , metsamarjadel on tavaline marjalutikas Dolycoris baccarum, puudel ja põõsastel üks suurimaid sellesse sugukonda kuuluv punaste jalgadega Pentatoma rufipes, teravilju kahjustab nokislutikas Aelia acuminata . Selts: Kaamelkaelalised Raphidioptera Kaamelkaelalised on keskmise suurusega (1-5cm) saledad putukad. Pea prognaatne, haukamissuistega. Nii vastsetele kui valmikutele on iseloomulik pikenenud eesrindmik. Võrkja soonestustega väliselt sarnaseid tiibu on kaks paari
Üks tavalisemaid liike on selgsõudur. Vesijooksiklased on vee pindkilel kohatavad röövtoidulised lutikad. Verelutiklased on laia ja väga õhukese kehaga lühikeste tiivajädemetega verdimevad ektoparasiidid. Elavad loomade urgudes ja linnupesades. Tuntud inimese parasiit on voodilutikas. Kilplutiklased on lühikese, laia ja õhukese kehaga. Seljal esinev kilbike (scutellum) on suur ja ulatub vähemalt tagakeha keskpaigani. Tuntud kapsa kahjur on kapsalutikas, metsamarjadel on tavaline marjalutikas. 58. Liuskurid e. vesijooksikud jooksevad veepinnal, jalad ei märgu, 4 jalga, eesjalad on haaramiseks, mitte jooksmiseks, jahib putukaid, võib ka lendu tõusta, puhkab kaldal. Selgsõudurlased vee all, kõht ülespidi, pikkade tagajalgadega, hingamisavad tagakeha tipus. Kärestikulutikas elab kiiresti voolavas vees kivide vahel, kuju lame, tiibateta. 59
annaabi.ee 
