Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes ting.-aste madal;parasniisketes Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi) 4)vaba vesi 3)lagundeb(mineraliseerub) 4)eraldub mullast ting.-aste kõrge;tuhaelemendirikkas mullas-aste 4.1)kapillaarvesi: a)rippuv kappillaarvesi-tekib CO2-na(vesi jääb mulda) Org.aine sisaldus ja kõrge(enamik mulla organeid pärineb huumusest) pärast sademeid pindmises kihis. b)toetuv varu mullas kujunevad ladestumise ja lagunemise HUUMUSE KVALITEETI kapillaarvesi-kergesti liikuv,põhjaveest vahekorrast.MULLA ORGAANILISE AINE ISELOOM.SUHE: tõusev.suures osas taimedele kahjulik
B) Veeaur (vabalt liikuv aktiivselt ja passiivselt) C) Füüsikaliselt seotud vesi ( Hoitakse kinni molekulaarjõudude poolt) I. Hüdroskoopsusvesi (Tugevasti seotud, liigub auruna) II. Kilevesi (Nõrgalt seotud, liigub kileveena) D) Vaba vesi: I. Kapillaarvesi (Hoitakse kinni kapillaarjõudude poolt) 1) Pendulaarvesi (Liikumatu) 2) Sorptsiooniliselt suletud vesi (Liikumatu) 3) Ripuv kappillaarvesi (Raskesti liikuv vesi) 4) Toetuv kapillaarvesi ( Kergesti liikuv) II. Gravitatsioonivesi: 1) Nõrguv 2) Toetuv a) põhjavesi, b) ülavesi Mulla veemahutavus Vee liikumine mullas Pärast sadu imendub vesi molekulaar ja kapillaarjõudude toimel muld, kui need jõud on tasakaalustunud, allub ülejäänud vesi gravitatsioonijõule ja filtreerub mullaprofiilis allapoole. Mida kergema lõimisega ja poorsusega on muld, seda kiiremini
b)kristallisatsiooni vesi-nõrgemini seotud,eraldub temp 82 kraadil 2) veeaur-mullas u.0,001% suure liikumisvõimega(hästi vähe mullas) 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi-tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon-molekulaarjõududega take aine pinnale kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad adsorbeerida õhust veeauru. Maksimaalne hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi) 4)vaba vesi 4.1)kapillaarvesi: a) rippuv kappillaarvesi-tekib pärast sademeid pindmises kihis. b) toetuv kapillaarvesi- kergesti liikuv,põhjaveest tõusev.suures osas taimedele kahjulik 4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv a)nõrguv b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse. MULLA HÜDROLOOGILISED KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4)
Hüg. vesi taimed ei omasta, aga vahetu kontakti tõttu tahke faasiga, võib temas lahustuda keemilisi osakesi, mis võivad difundeeruda kilevette ja sealt edasi vabasse vette . Kilevesi on vähesel määral liikuv paksemalt kihilt õhemale ning taimedele raskesti omastatav. Taimed omastavad vaba vett, mis liigub mullas kapillaar- ja gravitatsioonijõudude mõjul. Osaleb lahustuvate ainete ümberpaigutumises. Tähtsaim liik rippuv kappillaarvesi. Mood. sademetest ja lume sulamisveest mulla ülemistest kihtidest, taimede peamiseks veega varustajaks. Niiskusreziim iseloomustab taimede varustamist veega. Kui vett on liiga palju väheneb mulla aeratsioon ning taimede normaalseks elutegevuseks ja süsivesikute, valkude jne. ei jätku hapnikku. 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; essentsiaalsed lämmastiku juurdeandmine taimele ei asneda süsiniku puudujääki; a)
annaabi.ee 
