vaba ruumi maalide jaoks. Reimsis suur skulptuuride grupp: KÜLASTUSGRUPP, kus kujutatakse ka inimkumerusi. Chartres'is on palju vitraaze ja skulptuure. 14.saj lõpus hakati ehitama TIIBALTAREID. Need altarid meenutasid kappe suurte uste ja paljude dekoratsioonidega. Need võisid olla puust või maalitud. Tähtsaimad tiibaltarite meistrid Saksamaal olid RODE ja NOTKE. Nad on jälje jätnud ka Eestisse: Rode ehitas tiibaltari Niguliste kirikusse ja Notke Pühavaimu kirikusse kappaltari. Notke skulptuuridest on kuulsaim "Püha Jüri" Stockholmis. Kuulus tiibaltarite meister oli ka VEIT STOSS. Tema kuulsaimad tiibaltarid asuvad Krakowis MAARJA KIRIKUS ja Bamburgis, mis on kaunistatud puureljeefidega. Levis ka MINIATUURKUNST, mille tähtsaimateks kunstnikeks olid vennad Limbourgid. Nende tähtsaimaks teoseks on Berry Hertsogi "Tundideraamat", mis on ka miniatuurkunsti esiteoseks. Võeti kasutusele tahvelmaalid, mida pole siiski väga palju säilinud. Tekkis 2
kirik, Katariina kirik, Toomkirik, Pirita kloostri kirik, Oleviste kirik 5. Mille poolest erineb vendade Limbourgide ''Berry hertsogi väga rikkad tunnid'' tüüpilistest kuldse taustaga gooti maalidest? Maal esineb kalendri näol, taust on reaalne, pole kuldset tausta, igale kalendrikuule esineb sellele iseloomulik tegevus, kasutatud ka ultramariinsinist värvi, mis on kallis Kirjelda Herman Rode Niguliste kappaltari maale ja skulptuure: Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast, Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Gooti stiilile omane kuldne taust, maalid realistlikud Kirjelda Bernt Notke ''Surmatantsu'' : Kujutatakse katku, musta surma, luukere tantsib vaheldumisi elavate inimestega, kes
Gooti kunst Gooti kunsti (12-16. saj.) nimetus on antud hiljem, kuskil 16-18. saj., Uusaja alguses. Gootika jaguneb Varagootikaks (12. saj II pool 13. saj algus), Kõrggootikaks (13-14. saj.) ning Hilisgootikaks (15-16. saj.). Tol ajal oli feodalismi õitseaeg ning rüütlikultuuri kõrgperiood. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse, kaubandus elavnes, tekkis tööjaotus. Suureneb maksukoormus, mis põhjustab ülestõuse ja talurahva sõdu. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal aastal 1944 St. Denis' kloosterkiriku valmimisega. Uudse arhitektuuriga loodeti ligi meelitada palverändureid, oli kuningavõimu sümboliks (sinna maeti kuningaid). Arhitektuuris domineeris veel sakraalne ehitus, kuid linnaelu elavnemise tõttu kasvas ka ilmalike ehitiste osatähtsus. Arhitektuurisüsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sa...
Niguliste kiriku kesklööv on tunduvalt kõrgem külglöövidest. Basiilikale on omane pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Niguliste kirikus on kaks altarit Maarja altar ning peaaltar. Peaaltari, kahekordse kappaltari tiibu kaunistavad Püha Nikolausi elu kujutavad maalid, keskosas ja avatud sisetiibadel paikneb nn. pühakute galerii paarikümne värvilise puuskulptuuriga. Niguliste kiriku kabelid. Mateuse kabel asus algselt torni lõunaküljel ning see on väike, piklik ja kahevõlviline. Püha Jüri kabel oli ka kahevõlviline, kuid see ehitati ümber 17. sajandi teisel poolel. Mõni aeg pärast Püha Jüri kabeli püstitamist, ehitati pikihoone põhjakülje
Liivi sõja alguses. 74. hertsog Magnus Taani hertsog. Ivan Julm pakkus talle aastatel 1570-1578 Liivimaa kuninga tiitlit. 75. Ivo Schenkenberg ,,Liivimaa Hannibal", Tallinna käsitööline. Kogus väesalga, kellega tehti retki piirajate tagalastesse. ta retked ulatusid Tartusse välja. Hukati Rakveres venelaste käe läbi. 76. Bernt Notke Lübecki maalikunstnik ja skulptor. Teinud teose ,,Surmatants" Tallinna Niguliste kirikusse ja Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltari. 77. Hermen Rode Lübecki maalikunstnik ja skulptor. Tegi Tallinna Niguliste kiriku peaaltari.
See on tellitud Mustpeade vennaskonna liimned, loodud aga Lucia legendi autori poolt 1490 aastal. Kõikidel piltidel sellel on sümboolne tähendus, iga tegelaskuju sümboliseeris rahvale tähtsat isikut. Niguliste kiriku peaaltar loodi Lübecki meistri Hermen Rode töökojas 1478-1481. Kahekordse kappaltari välistiibu kaunistavad Püha Nikolausi elu kujutavad maalid, keskosas ja avatud sisetiibadel paikneb nn. pühakute galerii paarikümne värvilise puuskulptuuriga.. See altar oli tollel ajal väga kallis. See maksis umbes sama palju kui 3 suurt elumaja. See toodi kohale lahti võetuna ja pandi koha peal kokku. Altar on tavaliselt suletud olekus, see tähendab, et näha on ainult selle nn. uksi. Avatud on see ainult Püha Nikolause pidustustel. 6
annaabi.ee 
