haukumist. Nagu poistele iseloomulik kõik põnev tuleb järgi uurida ronisid poisid maapinnal olevasse lõhesse. Koopas, kuhu nad jõudsid, oli seintel mingid kummalised joonistused. Neile vaatasid vastu loomad veised, hobused, piisonid, hirved. Teadlased, kes koobast uurisid, olid üksmeelsel arvamusel see on kõige omataolisem, ainulaadsem. Üheks kuulsamaks ürginimeste poolt kaunistatud koopaks on ka Altamira koopad Hispaanias. Lõuna Uuralist on andmed Kapovo koopa kohta, kust on samuti leitud ürginimese poolt maalitud pilte. Koopaseintele maalitud piltidel võis olla mitu tähendust. Nad olid jäädvustatud meenutamaks õnnestunud jahiretke. Neil loomadel võis olla ka maagiline tähendus püüti nõiduda paremat jahiõnne. Joonistatud loomakujutiste peal sai harjutada relvakäsitsemisosavust. Ja lihtsalt ilu jaoks võisid nad olla joonistatud. Meile annavad need pildid teada, kuidas elasid
millistele vajaliku interjööri moodustasid koopamaalingud. On arvatud, et nad võisid olla jahimaagiliste kombetalituste objektiks või oli tegemist sugukondlike tootemloomade kujutistega. Sellisel juhul võiksid nad olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. · Koopad: Lascaux, Niaux, Altamira, Tres Combarelles, Chauvet, Kapovo jt. 2. ESIAEGNE SKULPTUUR Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi jt. kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega
ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega. Niiviisi toimub naise jumal- likusatumine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega. Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas. Tähtsamateks koopamaalide leiukohtadeks on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Lisaks Lääne-Euroopale on ka Uraali mäestikus koopamaale, kus tuntuimaks on Kapovo koopamaalid. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Esimene teadaolev koopamaali leiukoht on Altamira koobas mis avastati 1879. aastal, Lascaux'i leidsid koolilapsed 1940. aastal. Erinevalt skulptuuridest on koopamaalid tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux'i koopast on leitud isegi 3 meetri kõrguseid maale. Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat.
terve pikk mõte. See võis olla kirjutatud jahipidamise või kalapüügi kohta või esivanemate austuseks. Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas. Tähtsamateks koopamaalide 2 leiukohtadeks on Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa) jt. Teiseks koopamaalide piirkonnaks on Uraali mäestik, kus tuntuimad on Kapovo koopa (Baskiiria) maalid. Koopamaalid on tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 ja 5, 5 meetri kõrgused maalid. Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt, väga harva kujutati inimest. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja muidugi ka
annaabi.ee 
